Raha tagastamine oli kahtlemata õige otsus. Küll aga ei saa me nõustuda Ratasega selles, et Keskerakond on kõnealuses asjas eetiliselt käitunud. Et seda saaks öelda, oleks Keskerakond pidanud reageerima ammu enne Eesti Ekspressi artiklit, kus Juhaste annetust seostati tema endise elukaaslase ärihuvidega. Annetus tehti juba 22. jaanuaril ja alles reedel nimetas Ratas seda raha puhtaks.

Annetuse Juhastele tagasi maksmine ei anna Keskerakonnale õigust öelda, et nad on ennast patust puhtaks pesnud. Seda enam et samal ajal menetletakse riigikogus tempokalt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni likvideerivat seadust. Aga kas Ratas peaks selle afääri pärast tagasi astuma, nagu arvab Reformierakond?

Selle valitsuse liikmed on teinud hullematki (ja pole tagasi astunud), kuid põhimõtteliselt on Ratase umbusaldamiseks põhjust piisavalt. Varem on poliitikud väiksemategi skandaalide pärast tagasi astunud.

Kahtlase annetuse tagastamine ei lunasta Keskerakonna pattu. Seda teeks ERJK lõhkumise asemel talle võimu juurde andmine.

Eraldi küsimus on see, kas keset suurt majanduskriisi oleks mõistlik (pea)ministrit vahetada. Kuna Ratasel polnud isegi eriolukorra ajal midagi väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri väljavahetamise vastu, siis ei saa selle küsimuse vastus olla muu kui jaatav – võib, Eesti saab hakkama. Toekam vastuväide on see, et valitsuse, Keskerakonna ja Ratase populaarsus ei ole praegu madalseisus. IKE ja Ratase toetajad saavad väita, et rahvas ei soovi praegu peaministri ega valitsuse vahetust.

Praegu oleks kõigi nende asjaolude vahel kompromiss selline, kui peale annetuse tagasi maksmise loobuks koalitsioon ERJK likvideerimisest. Aga veel parem, kui annaks ERJK-le õigusi juurde, sest tähtis partei Keskerakond on värskelt demonstreerinud oma rahaasjade pahelisust. Kui koalitsioon seda ei tee, vaid lammutabki ERJK, manifesteerib ta ilmekalt oma kavatsust võimu kuritarvitada.