Järviku juhtum on isegi tõsisem kui Kingo oma. Kingo valetas kellegi elu mitteohustavas nõuniku palkamise küsimuses, Järvik aga vassib elusid ohustava listeeriaprobleemi asjus. Nimelt väitis Järvik möödunud kuul mitmel pool, et ametnikud pole andnud talle listeeriajuhtumite kohta täit infot. Kui see oleks tõsi, oleks väga halb, sest nõnda oleks ministril keeruline adekvaatselt täita oma tööülesandeid, mille hulka kuulub ka toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamine.

Paraku on palju tõendeid, mis viitavad, et ministrit ei ole infosulgu jäetud. Minister on osalenud kohtumistel (sh loo epitsentris, M.V.Wooli kalatööstuses toimunul), kus räägiti listeeriaprobleemist. Tema nõunik Urmas Arumäe on osalenud listeeriat puudutavatel aruteludel. Veterinaar- ja toiduametile (VTA) on ministri nimel saadetud kiri küsimustega listeeria kohta ja VTA on neile vastanud.

Järviku käitumise motiivid on segased, aga see ei tohiks saada tema tagasiastumisele takistuseks. Kaalul on inimeste elu ja tervis.

Kas Järvik ei ole ministriametis adekvaatne, sest ei pea meeles, kus ta on käinud ja mida talle on räägitud? Kas ta püüab ennast ebameeldivast listeeriateemast distantseerida? Kas ta sulges probleemi tõsiduse ees silmad, et M.V.Wooli kaitsta?

Järviku käitumise motiivid on segased, aga see ei tohiks saada tema tagasiastumisele takistuseks. Heatahtlikult mõeldes võiks ju öelda, et kogenematu minister ei hoomanud oma vastutust ja vassimise kaalu, aga edaspidi on targem. Ent sellesse tõlgendusse ei sobi kuidagi Järviku otsus keelduda täitmast riigikogulase Urmas Kruuse teabenõuet. Kruuse nõudis Järviku ja VTA kirjavahetust listeeria kohta, Järvik keeldus seda formaalsele põhjusele tuginedes avaldamast. Järelikult on Järvik huvitatud eelkõige oma vigade kinni mätsimisest kui nende parandamisest. Kaalul on inimeste elu ja tervis.