Gazeta.ru kirjutas seda pärast 75 inimese hukkumisega lõppenud katas­troofi Venemaa suurimas, Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaamas. Laias laastus oli tollase õnnetuse põhjuseks kuritegelik hooletus – „ah, küll kuidagi läheb õnneks” (vene keeles on selle kohta omaette väljendki: на авось) – ja seadmete elementaarne vananemine.

Samad põhjused hakkavad kohe silma ka üleeile Volgal juhtunud kohutava laevaõnnetuse puhul, kus hukkus üle saja inimese, nende seas väga palju lapsi. Paari minutiga uppunud laev Bulgaria oli 56 aastat vana ja nagu Vene portaalid kirjutavad, teadsid selle äärmiselt kehva tehnilist seisukorda paljud – aga ikka mindi ülekoormatult lõbusõiduga raha teenima. Ükskord pidi mõni selline laev uppuma, kui riik ei mõista neid varem vanarauaks saata!

Sajaani-Šušenskoje ja laevaõnnetuse vahel on Venemaal olnud palju suuri õnnetusi, kus peaosa mängib äärmiselt vananenud taristu. Tehnikaõnnetuste laviini on Venemaale ennustatud ammu ja see kestab tegelikult juba aastaid. Tegu on Venemaa ühe suurema probleemiga lähikümnenditel.

Muide, vedas, et ei juhtunud Estonia II. Volgal uppunu tüüpi jõelaevad olid alates 1950-ndate lõpust Kesk-Venemaa suurtel jõgedel väga levinud. Neile pandi nimi kas kuulsate kultuuritegelaste või liiduvabariikide järgi. Kümneid aastaid kündis Volgat ka Bulgariaga (varem Ukraina) sarnane Estonia, mis alles hiljuti nimetati ümber Kievskaja Russiks. Tuttavad näitasid mulle endist Estoniat, ehitatud samuti juba 1955. aastal, mõni aasta tagasi Uljanovskis kai ääres. Seda ehitati seal ümber. Järelikult läheb varsti jälle sõiduks. На авось!