JUHTKIRI | Kaja Kallas astus alustuseks lati alt läbi
Täna on Reformierakonna esimehe Kaja Kallase vastulöögi päev: pärastlõunal esitab ta riigikogus peaministrikandidaadina oma valitsuse moodustamise aluste kava. Oma erakonda ja SDE-d esindava Kallase päriselt peaministriks saamine ei ole praegu muidugi üldse tõenäoline, aga teoreetiliselt oleks see hea võimalus nii riigikogu liikmetele kui ka rahvale näidata, kui hea valitsus neil saamata jääb. Võib-olla suudavad reformierakondlased ja sotsiaaldemokraadid täna riigikogus üllatada, aga laupäeval avaldatud aluste dokument küll muljet ei avalda.
Nagu Ratase koalitsiooni omaski, on ka Kallase kavas üles loetud hulk küllalt iseenesestmõistetavaid põhimõtteid ja väärtusi (näiteks isikuvabaduste kaitse ja Euroopa Liidu majandusruumi kuulumine), mida järgida kavatsetakse. Eks need kinnitused ole ajastu märk, mis Kallase ja Jevgeni Ossinovski esituses kõlavad siiramalt kui Ratase ja Mart Helme esituses.
Dokumendi põhipuudus on üldsõnalisus ja pealiskaudsus majandus-, haridus- ja muu poliitika küsimustes. Arvata võib, et oravatel ja sotsidel polnud lihtsalt motivatsiooni põhjalikumat tegevuskava koostada. Vältimatut vajadust selle järele ju ei ole, kui valitsust tegelikult ei moodustata. Ent tõstmaks nende inimeste meeleolu, kellele ei meeldi see valitsus, mida Ratas praegu kokku paneb, võinuks siiski esitada konkreetsema ja jõulisema alternatiivi. Midagi märksa visionäärlikumat kui KEI koalitsioonilepe. Intellektuaalset potentsiaali peaks Reformierakonnas ja SDE-s selleks ju olema.
Nende praegune kava paneb igatahes küsima: kus nägi Jüri Ratas seda järeleandmatust, mis ei lubanud Keskerakonnal Reformierakonnaga koalitsioonikõnelusi alustada? Väidetavat tüliõuna – 500 eurot tulumaksuvabadust kõigile – alternatiivvalitsuse leppest ei leia. Kohati tekib tunne, et Kallas on lasknud kõnealuse teksti Ossinovskil kokku kirjutada ega ole ise sinna suurt midagi lisanud.
Tänases Eesti Päevalehes ilmuvas arvamusloos kirjutab Kantar Emori juhataja Karin Niinas, et valimised ülekaalukalt võitnud Reformierakonnal pole moraalset õigust jääda neljaks aastaks niisama riigikokku – nende valijad ootavad enamat. Kahjuks tuleb neil seda enamat veel oodata.
