Juhtkiri | Kanepilehe ja ninasarviku liit
Rohelised said oma juhi Züleyxa Izmailova keskkonna eest vastutavaks abilinnapeaks ja Tallinna koalitsioonileppesse õige mitu oma valimislubadust. Roheline valvur, nagu Izmailova ennast ise nimetab, hakkab seisma näiteks selle eest, et Tallinn jõuaks pestitsiidivabade linnade kaardile ning mahetoit lasteaedadesse ja koolidesse.
Hipsteriplika väsinud vanameeste ja Edgar Savisaare usinate õpilaste keskel mõjub värskelt nagu uuenemine, mis jäi toimumata Keskerakonnas endas.
Millest muust kui Savisaarelegi nii armsast poliittehnoloogiast räägib ka roheliste võimuliitu haaramine. Üsna odava hinnaga saadi oma tulevastele kahtlastele otsustele kaassüüdlane ja suitsukate. Näiteks hakkab Reidi tee kandma nüüd roheliste „kvaliteedimärki”, ehkki erakonna valijad ja mõttekaaslased alles hiljuti sama tee vastu kära tõstsid ja Haabersti hõberemmelgat kaitsesid.
Roheliste olukord on isegi täbaram kui sotsidel kaheksa aastat tagasi, kui nood Tallinnas Keskerakonnaga käed lõid ja linnapea Savisaare puudliteks hakkasid. On ju Keskerakonnal Tallinna volikogus üle poole kohtadest, aga rohelistel mitte ühtegi. Seega pole neist kasu ka koalitsiooni ülekaalu kindlustamiseks. See on kui hiiglase ja päkapiku liit, kus Izmailova on abilinnapea Keskerakonna armust. Sõltlane.
Paraku mängisid rohelised selle sammuga maha võimaluse, et neist võiks 2019. aasta riigikogu valimisteks kujuneda tõsiselt võetav protestipartei, n-ö uus Vabaerakond. Koostöö Keskerakonnaga Tallinnas on tõenäoliselt enamiku selliste protestivalijate jaoks punane joon, mille ületamist ei andestata.
Teisalt teame, kuidas Keskerakonna ja Tallinna TV toel sai tuule tiibadesse EKRE. Teoreetiliselt on võimalik teha sama rohelistega, õõnestada nii SDE jalgealust ja kindlustada Keskerakonnale Eesti vasaktiiva juhtpartei positsioon.
Üks hea asi on värske koalitsiooni puhul ka. Erinevalt nelja aasta tagusest sõlmiti seekord Tallinna võimu jagamiseks koalitsioonilepe. Nüüd on meil dokument, mille täitmist või mittetäitmist jälgida.
VERSUS