JUHTKIRI: Kas Eesti polegi Euroopas?

Juba aegsasti enne eestlaste jaoks eilsega lõppenud ülestõusmispühi kuulutasid pangad, et kuna 22.–25. aprillini tähistab Euroopa ülestõusmispühi, siis pankadevahelised maksed sellel ajal ei liigu. Isegi mitte Eesti pankade vahelised, s.o riigisisesed maksed – need tehakse küll Eesti enda jaemaksete süsteemi ESTA kaudu, kuid jaemaksete tagatistehingud kommertspankade vahel toimuvad üleeuroopalise kiirmaksete süsteemi TARGET2 kaudu, mida hoiab töös Euroopa Keskpank.

Euroopa Keskpanga asupaigas Frankfurdis aga kuulub ka tänane päev ehk teine ülestõusmispüha riiklike pühade hulka. Sama lugu on kõigis teistes Euroopa Liidu riikides peale Eesti, Portugali ja Malta. Täna pähe tulla võiv pahane küsimus „Miks veel tänagi maksed Eesti pankade vahel ei liigu?” oleks seega õigem ümber formuleerida küsimuseks „Miks ei tähistata Eestis teist ülestõusmispüha riikliku pühana?”.

Küllap on selles oma osa nii eestlaste usuleigusel kui ka suurel valmidusel kellaajast ja nädalapäevast hoolimata tööd teha. Olgu põhjus milline tahes, puhtpraktilisest vaatevinklist oleks tegelikult Eestiski mõistlik teine ülestõusmispüha puhkepäevaks kuulutada.

Ühest põhjusest oli alguses juba juttu: isegi raha liigub sellel päeval vaid piiratud ulatuses. Väikest äri on võimalik ajada, sest sularahas saab alati maksta ja ka kaardimaksed toimivad, aga suuremat äri võib üleeuroopaline pangapuhkus küll pidurdada.

Teine argument on kaalukam: Rootsis ja Soomes ehk maades, millega meie majanduslik läbi-käimine on kõige tihedam, puhatakse sel päeval samuti. Tihedate Skandinaavia-sidemetega Eesti ettevõtetes on esmaspäev osa töötajate jaoks niikuinii ainult poolenisti tööpäev, sest teisel pool merd emaettevõttes või äripartnerite juures on kontorid tühjad. Lätis ja Leedus, kus paljudel Eesti ettevõtetel on tütarfirmad, on sama lugu.