JUHTKIRI: Kas teile meeldib õhku kütta?
Maapind oli nii soojaks köetud, et pane jaanuari käredas pakases kas või nartsissid kasvama. Nii oli see ka üle-eelmisel talvel, üle-üle-eelmisel ja küllap on nii ka sel talvel. Soojaarveid mäletan aga üsna hästi.
Riigikontroll on pannud kokku põnevaid arve: 60% Eesti elanikke saab soojust kaugküttena, 75% soojustorustikke on keskmiselt vanemad kui 15 aastat, torustik laguneb või on tihti liiga suure läbimõõduga, vesi jahtub jämedas torus enne tarbijani jõudmist. Nii on soojuskadu kümnetes ja kümnetes omavalitsustes üle 25%. Selle maksame kenasti kinni. Riigikontrolli hinnangul kütsid tarbijad näiteks 2009. aastal niimoodi sõna otseses mõttes õhku 44 miljonit eurot.
Kaugküte peaks andma odavat soojust, kuid arvutused näitavad, et koguni veerandis võrkudes on odavam hoopis elektriküte. Ma ei hakka siin rääkima, et on tarvis investeerida, raha pole ja nii edasi.
Kuhu ma siis tüürin?
Kaugküttepiirkonnad on loodud ka sinna, kus see ei ole kõige taskukohasem ja keskkonnasõbralikum kütmisviis. Riigikontroll hindab, et 89% juhtudel on kaugküttepiirkonnad kehtestatud ilma katlamajade ja soojusvõrkude seisukorda, investeeringuvajadust ja jätkusuutlikkust välja selgitamata, alternatiivseid küttelahendusi kaalumata ning veendumata, et kaugküte on piirkonnas odavaim ja parim viis soojust saada.
Siin on probleem. Kaugküttepiirkonnas elamine tähendab, et kaugküttesoojust tarbida on kohustuslik ka siis, kui see pole parim ja soodsaim soojusvarustuse viis. Pole vahet, kas soojus on toodetud ja jaotatud tõhusalt, kas selle hind on konkurentsivõimeline. Tühja sellest, et sooja maksumusest võib kadu sageli moodustada üle 20–25%. Kaugkütteorjaks teeb su üks seadus, mis on tehtud selleks, et tagada kaugküttefirmadele stabiilne kundede hulk. Ja tulebki maksta ja maksta, kuigi on näha, et see ei ole mõistlik.
Alustuseks piisaks sellestki, kui riik teeks selgeks, mis piirkondades on üldse mõtet kaugküttega jännata ja kus see ei ole kindlasti elujõuline. Elujõulistesse tuleks investeerida ja teistest piirkondadest pärisorjus kaotada. Muidu jäämegi edasi õhku kütma.
