Rahandusminister Toomas Tõniste ja peaminister Jüri Ratas räägivad 2017. aastal 2018. aasta eelarvest. Foto: Madis Veltman

Nüüd on see siis ametlik. Eesti elas eriti viimasel aastal Jüri Ratase juhitud valitsuse all üle jõu. Ajal, mil majandus kasvas 3,9%, suutis valitsus eelarve 0,5% miinusesse lasta. Seega oleme tänaseks olukorras, kus valimislubaduste täitmiseks või poliitikakujundamiseks mõeldud vaba raha on juba ette laiaks löödud. Selle aasta eelarve peab seaduse järgi olema nominaalses ülejäägis – mullused ülekulud tuleb kinni maksta majanduslikult juba veidi kehvemal aastal.

See tähendab, et Keskerakond on puust, punaselt ja paberil tõestanud, et ta ei saa valitsemisega hakkama. Vastutustundlik valitsus ei lubaks heal ajal endale niisugust ülekulu.

Miinus pole lõplikult tabu, näiteks kui just ühte aastasse koonduvad maksed suurte taristuprojektide eest. Tegelikkuses kulus raha n-ö meeldivateks lubadusteks. Palgatõus sinna, toetus teise kohta, „tasuta” ühistransport veel kroonijuveeliks. Kui viimane kategooria kõrvale jätta, olid kulutused enamasti inimlikult põhjendatud. Mõistetav on seegi, et paljude valijate jaoks määrab valitsuse edu see, kui palju suudetakse ühisest kassast ümber jagada. Aga kulutada oskame me kõik, selleks raha teenida on keerulisem.

Keskerakond tõestas puust, punaselt ja paberil, et ei saa valitsemisega hakkama. Vastutustundlik valitsus oleks majandanud paremini.

Eestil on võimalik veel hulk aega endale üle jõu elamist juurde osta. Väike võlakoormus tähendab, et kui valitsusel peaks tekkima soov, saaks ta pikka aega võtta laenu u 200 miljonit eurot aastas. Näiteks ettevõtja ja erakonna Isamaa poliitik Tõnis Palts kirjutab tänases lehes, et teiste Euroopa riikide eeskujul just seda tegema peakski, arendamaks taristut. Ent kui vaadata valitsuse senist tegevust, läheks see raha pigem populistlike lubaduste täitmise katteks ehk sisuliselt endale valijate häälte ostmiseks tuleviku arvelt. Kes usaldaks rahandusministrit, kes veel möödunud aasta viimastel kuudel kinnitas, et eelarve on ülejäägis, kuigi tegelikult polnud? Just nii Toomas Tõniste tegi.

Selles valguses on positiivne, et Eesti valijad mängu läbi nägid. Kui isegi valimiskampaania aastal tehtud suurte ülekuludega ei õnnestunud Keskerakonnal valimisi võita, näitab see, et Eesti inimesed hindavad konservatiivset eelarvepoliitikat rahakülvist kõrgemalt. Katse jääda valitsust juhtima tagaukse kaudu ehk pidades konsultatsioone erakonnaga, kellega tegelikult enne valimisi koostöö välistati, leiab valijatelt veel vähem mõistmist, Keskerakond on viimaste küsitluste järgi langenud populaarsuselt alles kolmandaks erakonnaks. Nendel juba oli võimalus end tõestada ja nad kukkusid läbi.

Graafika: Kairit Edovald