JUHTKIRI | Keskerakonna keerdus maksumissioon
Eilsel Keskerakonna algatatud maksuarutelul riigikogus selgus, et peaministripartei tahaks ühtaegu nii maksurahu lubadusest kinni pidada kui ka maksukoormust tõsta. Sääraseid hübriidmõtteid oleme eri erakondade esituses varemgi kuulnud. Tavaliselt viivad need otstarbetu maksutõusuni.
Seepärast võiksid poliitikud pealuusse raiuda rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi mõtte: „Maksud võivad olla kõrgemad või väiksemad, aga maksud kindlasti ei tohi olla sellised, kus maksude kogumisele, nende administreerimisele kulub oluliselt palju raha.”
Teiseks ei tohi unustada äsjast kurba kogemust Lätti läinud alkoholiaktsiisiga: avatud majanduse tingimustes võib maksude, eriti tarbimismaksude ja nn pahedemaksude liiga hoogne tõstmine ilma naabritega koordineerimata tekitada soovimatuid kõrvalmõjusid.
Kolmandaks, tuleb leppida, et mõnda maksuideed ei saagi ellu viia ühe-kahe valimistsükli jooksul. Osa ideesid, olgu pealegi mujal kasutusel, on liiga paljudele inimestele täiesti vastukarva, nõuavad pikka selgitustööd ja ka olude muutumist. Näiteks igasugused autode ja autosõidu suurema maksustamise kavad on Eestis aastaid pälvinud vihast vastuseisu. Sarnane lugu on astmelise tulumaksu ja varamaksudega. Keskkonnateadlikkuse kasvades ning inimeste prioriteetide muutudes on vastuseis neile maksudele Eestis küll nõrgenenud, kuid endiselt tugev. On ka küsitav, kas rikkaid ikka on väikses Eestis juba nii palju (ja nad on nii leplikud), et varamaks, luksusmaks vms ennast maksukogumise kulude seisukohast ära tasuks.
N-ö supermaksu, mille kehtestamine hõlpsasti riigi rahamured lahendaks, pole olemas. Tööd tuleb teha mitme maksuteemaga. Kaugemat tulevikku silmas pidades kindlasti digitaalse äri maksustamisega, kuigi esialgu võib see Jegorovi hinnangul lisada eelarvesse mitte üle 15 miljoni euro aastas. Samuti sotsiaalmaksu baasi laiendamisega. Muud võimalust ei jäta nn platvormitöö (Woltide-Boltide jmt kaudu) ja diginomaadluse levik, aktiivse ja passiivse tulu (st sotsiaalmaksuga maksutatava ja mitte maksustatava) tulu vahe hägustumine, samuti vanaduspensionäride osakaalu kasv rahvastikus.
Eesti maksukoormus on üks Euroopa Liidu madalamaid. 2018. aastal oli maksukoormus Eestis 33%, seejuures Euroopa Liidu keskmine on 40% SKP-st. Hetkel on meil palju abi EL-i fondidest, kuid elu lõpuni ei saa me sellele lootma jääda. Väikeriigina saame tõepoolest korraldada asju efektiivsemalt, kuid kusagil tuleb siiski piir ette. [---] Kui tahame rohkem teenuseid, siis tuleb ka rohkem panustada, teisi võimalusi lihtsalt ei ole.
Kui sa kuulasid ettekannet, siis me ei räägi maksude tõstmisest. Tänane teema ei ole maksude tõstmisest, teema on see, et me peaksime vaatama, kuidas me saaksime korrastada maksusüsteemi, et meil oleks ka järgnevatel aastatel majandus jätkusuutlik ja et kui meil tõesti Euroopa Liidu toetused ära kaovad, et siis me saaksime kõiki valdkondi toetada, arendada ja inimeste heaolu eest seista. Nii et tegelikult maksutõusudest juttu ei olnud.
