Foto: Madis Veltman

Eilsel Keskerakonna algatatud maksuarutelul riigikogus selgus, et peaministripartei tahaks ühtaegu nii maksurahu lubadusest kinni pidada kui ka maksukoormust tõsta. Sääraseid hübriidmõtteid oleme eri erakondade esituses varemgi kuulnud. Tavaliselt viivad need otstarbetu maksutõusuni.

Seepärast võiksid poliitikud pealuusse raiuda rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorovi mõtte: „Maksud võivad olla kõrgemad või väiksemad, aga maksud kindlasti ei tohi olla sellised, kus maksude kogumisele, nende administreerimisele kulub oluliselt palju raha.”

Teiseks ei tohi unustada äsjast kurba kogemust Lätti läinud alkoholiaktsiisiga: avatud majanduse tingimustes võib maksude, eriti tarbimismaksude ja nn pahedemaksude liiga hoogne tõstmine ilma naabritega koordineerimata tekitada soovimatuid kõrvalmõjusid.

Kolmandaks, tuleb leppida, et mõnda maksuideed ei saagi ellu viia ühe-kahe valimistsükli jooksul. Osa ideesid, olgu pealegi mujal kasutusel, on liiga paljudele inimestele täiesti vastukarva, nõuavad pikka selgitustööd ja ka olude muutumist. Näiteks igasugused autode ja autosõidu suurema maksustamise kavad on Eestis aastaid pälvinud vihast vastuseisu. Sarnane lugu on astmelise tulumaksu ja varamaksudega. Keskkonnateadlikkuse kasvades ning inimeste prioriteetide muutudes on vastuseis neile maksudele Eestis küll nõrgenenud, kuid endiselt tugev. On ka küsitav, kas rikkaid ikka on väikses Eestis juba nii palju (ja nad on nii leplikud), et varamaks, luksusmaks vms ennast maksukogumise kulude seisukohast ära tasuks.

N-ö supermaksu, mille kehtestamine hõlpsasti riigi rahamured lahendaks, pole olemas. Tööd tuleb teha mitme maksuteemaga.

N-ö supermaksu, mille kehtestamine hõlpsasti riigi rahamured lahendaks, pole olemas. Tööd tuleb teha mitme maksuteemaga. Kaugemat tulevikku silmas pidades kindlasti digitaalse äri maksustamisega, kuigi esialgu võib see Jegorovi hinnangul lisada eelarvesse mitte üle 15 miljoni euro aastas. Samuti sotsiaalmaksu baasi laiendamisega. Muud võimalust ei jäta nn platvormitöö (Woltide-Boltide jmt kaudu) ja diginomaadluse levik, aktiivse ja passiivse tulu (st sotsiaalmaksuga maksutatava ja mitte maksustatava) tulu vahe hägustumine, samuti vanaduspensionäride osakaalu kasv rahvastikus.