Juhtkiri: Kiri kodustele ja kodumaale
Pole vist keeruline aimata, miks just praegu. Ees seisab Eesti Vabariigi aastapäev, tänavu juba 97. See on päev, mil vähemalt väheke patriootilisi tundeid tärkab nii kodu-eestlaste, vana-väliseestlaste kui ka uus-väliseestlaste rinnus. Kes vaatab kaitseväe paraadi, kes kuulab presidendi kõnet, kes heiskab kodumaast kaugel Eesti lipu või küpsetab rahvuslikke toite…
Tükk aega oleme saanud vabariigi aastapäeva pühitseda valdavalt helges meeleolus, eksistentsiaalsetesse mõtetesse laskumata. Ent sel aastal on Euroopa rahvusvaheline olukord pingelisem kui eales varem pärast Eesti taasiseseisvumist. Ei pea olema elukogenud pessimist või hea kujutlusvõimega, et kujutada ette asjade käiku, kui Eesti iseseisvuse kaitsmiseks tulebki päriselt sõtta minna.
Euroopa rahvusvaheline olukord on pingelisem kui eales varem pärast Eesti taasiseseisvumist.
Ukrainat ründab praegu seesama riik, millega Eesti piirneb: Venemaa. Sealt on ikka ja jälle tulnud meie iseseisvuse pihta verbaalseid torkeid. Ent nüüd on näiteks isegi NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen pidanud vajalikuks hoiatada, et Venemaa presidendil on ohtlikud ambitsioonid, mis ulatuvad Ukrainast kaugemale. Rasmusseni hinnangul tahab Putin Balti riikides lääne otsustavust katsetada.
Esseekonkursist
Praegu on aeg järele mõelda: millist Eestit oleksin valmis ihu ja hingega kaitsma?
Elame-näeme, kuidas asjalood edasi arenevad – loodetavasti siiski hübriid- vm sõja Baltikumi jõudmiseta. Aga igal juhul on praegu järelemõtlemiseks paras aeg. Kas ma oleksin valmis Eesti iseseisvuse eest oma elu ohtu seadma? Kuidas ma saaksin Eestit kõige paremini kaitsta? Millist Eestit oleksin valmis ihu ja hingega kaitsma? Mida saaksin teha, et mu kaasmaalased peaksid Eestit paigaks, mida tasub kaitsta?
Kodumaa kaitsmine (või paremale järjele viimine) ei ole asi, millega inimene üksi toime tuleb, olgu ta kui tahes tugev või karismaatiline. Seepärast jagage ning arutage oma mõtteid ka sõprade ja tuttavatega. Või veelgi parem, saatke oma mõtted ka Eesti Päevalehe ja Rahva Raamatu esseekonkursile. Võib-olla sünnib sellest poliitikaülene narratiiv, mis kõnetab ja inspireerib paljusid.
Kirjuta 5000-10 000 tähemärgist koosnev essee ja saada see hiljemalt 17.02.2015 e-posti aadressile essee@lehed.ee.
Täpsemaid tingimusi vaata: www.epl.ee/essee, küsimuste tekkides kirjuta aadressile kysimus@lehed.ee või helista numbril 6698080.
