Foto: Madis Veltman

Hiljuti annetas ravimiärimehe Margus Linnamäe äripartner Ivar Vendelin Keskerakonnale 100 000 eurot. Eile teatas valitsuskoalitsioon, et tuleva aasta 1. aprillil jõustuma pidanud ravimiseaduse muudatused „avatakse aruteludeks, et leida kujunenud olukorrale parim võimalik lahendus”. Neil kahel sündmusel võib olla seos, aga võib ka mitte olla, kuid välja paistab asi igal juhul banaanivabariigilikult, otsekui seaduse ostmine.

Nädal tagasi kirjutasime, et praeguse seisuga on ilmne, et tuleva aasta 1. aprilliks seda reformi õnnelikult finišisse juhtida ei õnnestu – aega on jäänud liiga vähe, et korraldada nagu kord ja kohus umbes 300 apteegi minek ravimite hulgimüüjate käest proviisorite omandusse. Paraku ei paku koalitsiooni eilne otsus sellele probleemile ega ühelegi teisele apteekide omandireformi tõttu üles kerkinud küsimusele vastust.

Kui lähtuda eeldusest, et 2014.–2015. aastal algatatud omandireform on õige tee ravimite kättesaadavuse ja taskukohasuse tagamiseks, siis ei peaks koalitsioonipoliitikud praegu udujuttu ajama. Saaks konkreetselt lubada, et pakume proviisoritele senisest tõhusamat tuge apteekide ostmiseks nii nõu kui ka laenugarantiidega. Kui vaja, pikendame pisut tähtaega, aga reformi ei katkesta. Nõnda, mitte järjekordset hambutut arutelu alustades, oleks võimalik välja murda seisakust, kus apteegiketid ei soovi apteeke müüa ja proviisorid ei tungle ostma.

Valijad väärivad usutavat seletust, miks jõuliselt läbi surutud apteegireform, mida veel hiljuti nimetati heaks, muutus järsku halvaks.

Kui aga koalitsioon jõuab järeldusele, et 2015. aastal alustatud reform tuleb peatada, väärivad valijad seletust, miks jõuliselt läbi surutud reform, mida alles hiljuti nimetati heaks, muutus järsku halvaks. Alles see oli, kui sotsiaalminister Tanel Kiik teatas: „Mingeid muudatusi apteegireformis ei tule.” Meenutame sedagi, et seadus võeti 2015. aastal riigikogus vastu 49 poolt- ja 3 vastuhäälega, 27 saadikut ei hääletanud. Poolt ja vastu olemine ei jooksnud mööda toonase koalitsiooni ja opositsiooni piire. Apteegireformi poolt olid teiste hulgas keskerakondlased Jüri Ratas, Kadri Simson ja isamaalane Helir-Valdor Seeder.

Kui apteegireform katkeb ning usutavad selgitused jäävad poliitikutelt tulemata, pole kaotajaks mitte üksnes reformi õnge läinud apteekrid, vaid ka Eesti ettevõtluskliima ja demokraatia üldse. Vali keda tahes, aga tegelikke valikuid suunab ikka mõni varju hoidev mõjukas ärimees või huvirühm. Just sellist sõnumit annab apteekide omandireform.