Tegu on järjekordse näitega meie uue valitsuse tööstiilist: toimitakse lohakalt ja kiirustades ning Eesti maksusüsteemi muudetakse järjest keerulisemaks. Paraku on problemaatiline ka plaanitava maksu sisu. Lahendus on algusest peale poolik olnud, sest see maks ei kata enamikku magustatud toodetest – välja on jäänud näiteks pagaritooted, kommid ja šokolaadid. Nüüd tahetakse maksust säästa ka magustatud piimatooteid, näiteks jogurteid, mis koosnevad surnuks keedetud baktereid sisaldavast vähese rasvasisaldusega suhkrulögast ehk mis ei ole tervislikud probiootilised joogid, mis vääriksid erikohtlemist.

Selle asemel et järjest uusi erandeid nuputada, võiks valitsus astuda sammu edasi ja kehtestada n-ö pärissuhkrumaksu, mis kehtiks kõigile magustatud toodetele. See oleks selgem, konkreetsem ja õiglasem lahendus. Kui peetakse võitlust suhkruga, tuleks sellega sõdida kõigil rinnetel, mitte maksustada ainult ühte osa neist.

Miinimumprogrammina võiks lükata uue maksu jõustumise pool aastat edasi, kuniks pilt on selgem. Kuid ka seda ei saa koalitsioon endale lubada, sest vajab hädasti raha muude lubaduste elluviimiseks, tõestades sellega, et tegelik eesmärk pole mitte inimeste tervisest hoolimine, vaid riigikassa täitmine.

Kurb ongi, et maksumängude tõttu on jäänud varju see, kuidas inimesi reaalselt tervislikumalt toituma ja liikuma panna, n-ö suur plaan. Probleem on olemas ja riik peaks sellega süsteemselt tegelema. Kavandatav maks üksi ei muuda eriti midagi. Seega ootame peale kõigi magustatud toodete võrdse kohtlemise arutelu näiteks selle üle, kas langetada samal ajal puu- ja juurviljade käibemaksu, kuidas panna inimesi rohkem liikuma ja kas ravikindlustusmakse tuleks panna sõltuvusse isikupõhistest näitajatest.