Tegeliku palga ja palgaootuse vahe on Eestis keskmiselt 500 eurot. Foto:Reuters/Scanpix

Mõelgem näiteks Eesti mediaantöötajale (temast vähem ja rohkem teenivaid inimesi on ühepalju), kellele palgainfo agentuuri uuringu andmeil jääb pärast maksude maksmist kuus kätte 900 eurot, aga palgaootus on 1400 eurot ehk poole võrra suurem. Sellise töötaja motivatsioon on poolik ja ta on üsna avatud teiste tööandjate parematele pakkumistele.

Üks töötajate palgaootustega teravalt pahuksis olev ettevõte – HKScan Estonia – püüab palgaprobleemi lahendada raudse hoiakuga. Eile tuli teade, et HKScani allüksuse, Rakvere lihatööstuse töötüli läbirääkimised ei andnud tulemust, mistõttu asi võib minna streigini, nüüd juba kõigiti seaduslikuni. Niisiis, HKScani meetod ei ole tulemuslik.

HKScan on siiski lubanud ette võtta midagi, mis võib aidata vältida vähemalt tulevasi tülisid: saata keskastme juhid täiendusõppesse normaalset töötajatesse suhtumist omandama. Ainuüksi juhtide parem suhtumine ootuste ja tegelikkuse palgalõhet ei kaota, eriti alla 1000-euroste palkade puhul. Aga veidi vähendada saab seda niimoodi küll, kui ettevõtte praegused juhid ei oska töötajaid inimlikult kohelda.

Lähivaates teeb palkade ja palgaootuse suurenemine ettevõtjate elu raskemaks ja vähendab majanduse konkurentsivõimet. Pikemas vaates surub see nii tööandjaid kui ka töötajaid mugavustsoonist välja – õppima ja paremini tasustatud asju tegema.

Osa ettevõtjaid sooviks tööjõunappuse ja palgakasvu probleemi lahendada odava välistööjõu sissetoomisega. Seegi on vähem kui poolik ja suurte puudustega lahendus, mis võib sobida näiteks suvisteks hooajatöödeks, aga mitte püsivate töökohtade hulgaliseks täitmiseks.

Tõeline lahendus on ikkagi automatiseerida valdkonnad, kus toote kohta luuakse vähe lisandväärtust, ja minna ulatuslikumalt üle suuremat lisandväärtust pakkuvatele töölõikudele nagu tootearendus, turundus jms. Eestis leidub ettevõtteid, mis on seda teinud ja suudavad maksta praegustele ootustele vastavat palka, aga neid on vaja rohkem. Palgaootuse suurenemine ajab loodetavasti nii tööandjad kui ka töötajad mugavustsoonist välja – õppima ja paremini tasustatud asju tegema.
Graafika: Toom Tragel