Juhtkiri: Kolmandale ringile
Koolid esitavad haridusministeeriumile palve venekeelseks õppeks. Haridusministeeriumi keeldub. Järgmine palve. Keeldumine.
Eile läksid viis Tallinna kooli kolmandale ringile. Mälu värskenduseks: alates 2011. aasta sügisest peab gümnaasiumi õppekeel olema eesti keel, kusjuures eestikeelseks loetakse kooli, kus vähemalt 60% aineid õpetatakse eesti keeles. Seadus lubab teha koolidele hoolekogu taotluse ja haridusministeeriumi jah-sõna korral erandeid. Nii tohib näiteks Tallinna saksa gümnaasium pakkuda kakskeelset õpet – saksa ja eesti keeles õpetatakse enam-vähem võrdselt.
Nüüd taotlevad Linnamäe vene lütseum, Haabersti vene gümnaasium, Kesklinna vene gümnaasium ja Tõnismäe reaalkool luba õpetada gümnaasiumiastmes üle 60% tundidest vene keeles. Mustjõe gümnaasium küsib luba kakskeelseks õppeks. Need viis kooli on samasuguse palvega haridusministeeriumi poole juba kaks korda varemgi pöördunud, kuid vastus on olnud eitav.
Küllap teavad elluastujad, et vene noored on tööturul paljude töökohtade saamisel eelisseisus. Noored venelased, kes oskavad hästi eesti keelt, on eestlastest eakaaslastega võrreldes konkurentsivõimelisemad. Paljud vene noored pürgivad õppima välismaale – ja küllap nad teavad, et võõrkeeles õppimisega saab hakkama küll.
Kuid tõsiselt tuleb võtta ka fakti, et eesti õppekeelega vene emakeelega gümnaasiumiklassid on ebavõrdse tasemega: ühed on õppinud eesti keelt keelekümblusklassis ja tulevad probleemitult toime, teised, kes nii hästi keelt ei oska, aga mitte. See võib Eesti venelaste seas suurendada hariduslikku kihistumist.
See, et viis Tallinna kooli läksid taotlusega uuele ringile, ei ole ootamatu. Küll on aga aeg selleks plahvatusohtlik – arvestades lähenevaid valimisi ja pingestuvaid rahvussuhteid. Aeg on ebasoodne ka haridusministri Jevgeni Ossinovski jaoks, kes püüab apelleerida Eesti venelaste toetusele. Kui koolide taotlusi ka ei rahuldata, tasuks haridusministeeriumil võtta tõsiselt vajadust välja töötada paremad vene gümnaasiumiklassidele mõeldud õppevahendid. Ja veelgi enam: miks mitte toetada ka koolilaste vanemate riigikeeleõpet – on ju praegu täiskasvanute jaoks eesti keele õpe absurdselt kallis.
