Juhtkiri | Konkurss jultunuima kohaliku võimu tiitlile

Pärast kohalikke valimisi on alanud konkurss kõige jultunuma kohaliku võimu tiitlile. Tugeva etteaste tegi üleeile Tartu võimukoalitsioon, kes tõstis linnapea kuupalka üle kolmandiku võrra 4500 euroni. Tallinna linnavolikogul, mis hakkab linnajuhtide palkasid ja hüvitisi määrama täna, on võimalik Emajõe Ateena üle trumbata.

Kui esialgset eelnõu uskuda, siis ei kavatse kilulinn praegu Tartust ette jõuda: linnajuhtide palkade erakorralist tõstmist kavas pole, alles kevadel tõstetakse neid tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu laekumisest koosneva indeksi järgi. Näiteks linnapea Taavi Aasal 5200-eurosest töötasu määrast lähtudes. Ent Savisaare ajal tõsteti Tallinna linnajuhtide palka mitu korda, Tartus pole seda tükk aega tehtud. Ja Tallinna linnajuhid teenivad põhipalgale kopsakat lisa linnale kuuluvate äriühingute nõukogudesse kuulumisega. See tähendab: Tallinna linnajuhid oskavad paremini vett segada, linna palgal olemisega seotud sissetulekuid varjata.

Ent Tallinna linnavõimu sogane vesi ja suuremad sissetulekud ei sea põrmugi paremasse valgusse Tartu linnapea Urmas Klaasi palga tõstmist. Selle ajastus on pehmelt öeldes imelik, kui meenutada, et pole kuudki möödas sellest, kui kaitsepolitsei pidas korruptsioonis kahtlustatuna kinni kaks Tartu abilinnapead. Tõsi, Klaasi ei peetud kinni ja talle süüdistust ei esitatud, kuid kõige lähemate töökaaslaste mahhinatsioonid seavad kahtluse alla tema juhivõimed. Vastse Saaremaa vallavanema Madis Kallase 3800-eurone palk ja Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse 3375-eurone palk, millele lisandub 20% esindustasu, võis küll tekitada tunde, et Tartu linnapea väärib enamat, aga praeguse palgatõusu ajastus oli halb.

Valijate vastu oleks viisakas, kui omavalitsused ei alustaks juhtide palgarallit nagu Tartus, vaid jääksid esialgu tagasihoidlikuks. Teine asi, millega omavalitsused peaksid tagasi hoidma, on kõikvõimalikud lahkumishüvitised.

Mingi palk tuleb volikogudel praegu ametisse astuvatele linna- ja vallajuhtidele muidugi määrata, kui nad tööle hakkavad – ei saa ju inimest ilma palka paika panemata tööle võtta. Kuid valijate vastu oleks viisakas, kui ei alustataks palgarallit, vaid jäädaks esialgu tagasihoidlikuks. Haldusreformi tõttu on veel omajagu segane, kuidas kohalike asjade korraldamine kulgema hakkab. Palgatõusud ja preemiad võiksid jääda aega, kus ühinemised on lõpule viidud, eelarve suurus ja vastutuse ulatus selge.

Teine asi, millega omavalitsused peaksid tagasi hoidma, on kõikvõimalikud lahkumishüvitised. Ei ole vaja maksta neid inimestele, kes uude omavalitsusse tööle jäävad. Ei ole vaja maksta ka kõigile töölt lahkujatele. Näiteks Tallinnas Edgar Savisaarele „volituste tähtajalise lõppemise” puhul maksta kavatsetav ligi 16 000-eurone hüvitis on täiesti põhjendamatu.