Ent Tallinna linnavõimu sogane vesi ja suuremad sissetulekud ei sea põrmugi paremasse valgusse Tartu linnapea Urmas Klaasi palga tõstmist. Selle ajastus on pehmelt öeldes imelik, kui meenutada, et pole kuudki möödas sellest, kui kaitsepolitsei pidas korruptsioonis kahtlustatuna kinni kaks Tartu abilinnapead. Tõsi, Klaasi ei peetud kinni ja talle süüdistust ei esitatud, kuid kõige lähemate töökaaslaste mahhinatsioonid seavad kahtluse alla tema juhivõimed. Vastse Saaremaa vallavanema Madis Kallase 3800-eurone palk ja Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse 3375-eurone palk, millele lisandub 20% esindustasu, võis küll tekitada tunde, et Tartu linnapea väärib enamat, aga praeguse palgatõusu ajastus oli halb.

Valijate vastu oleks viisakas, kui omavalitsused ei alustaks juhtide palgarallit nagu Tartus, vaid jääksid esialgu tagasihoidlikuks. Teine asi, millega omavalitsused peaksid tagasi hoidma, on kõikvõimalikud lahkumishüvitised.

Mingi palk tuleb volikogudel praegu ametisse astuvatele linna- ja vallajuhtidele muidugi määrata, kui nad tööle hakkavad – ei saa ju inimest ilma palka paika panemata tööle võtta. Kuid valijate vastu oleks viisakas, kui ei alustataks palgarallit, vaid jäädaks esialgu tagasihoidlikuks. Haldusreformi tõttu on veel omajagu segane, kuidas kohalike asjade korraldamine kulgema hakkab. Palgatõusud ja preemiad võiksid jääda aega, kus ühinemised on lõpule viidud, eelarve suurus ja vastutuse ulatus selge.

Teine asi, millega omavalitsused peaksid tagasi hoidma, on kõikvõimalikud lahkumishüvitised. Ei ole vaja maksta neid inimestele, kes uude omavalitsusse tööle jäävad. Ei ole vaja maksta ka kõigile töölt lahkujatele. Näiteks Tallinnas Edgar Savisaarele „volituste tähtajalise lõppemise” puhul maksta kavatsetav ligi 16 000-eurone hüvitis on täiesti põhjendamatu.