Kui põhikoolidega tegelevad PISA haridusuuringud on viidanud, et venekeelsete koolide seis kipub eestikeelsetega võrreldes viletsam olema, siis paistab, et vanemas astmes võib seis parem olla ja riigieksamite tulemuste hulgas leidub julgustavaid näiteid.

Tabelid ise peale nende mõne näite üldjuhul väga suuri üllatusi ei paku. Need, keda peetakse tugevamateks, seda enamasti ka on. Loomulikult on hariduse alal muidki näitajaid peale tabelite, kuid kuni mõõdetakse, seni ka võrreldakse. Ja selle tabeli parimad on ja jäävad õpilaste ja nende vanemate jaoks atraktiivseteks. Eesti Päevaleht kirjutas õpetajatest, kes suutsid mõnel alal tõsta oma kooli õpilaste keskmist pea kahekümne punkti võrra. Selliseid juhtumeid on, kuid võib arvata, et õpetamise tase Eesti koolides kõigub märksa vähem kui õpilaste motivatsiooni ja võimete tase.

Koht tabeli tipus tuleneb siiski õpilaste erinevast sotsiaalsest päritolust, sellest, milline on nende kodu, kuidas seal õppimist väärtustatakse ja kas seal raamatuid on, mitte niivõrd sellest, mida oskab õpetaja klassi ees. Koolidevahelised lõhed näitavad Eesti regionaalseid lõhesid, valgekraede ära- või juurdevoolu ja sinikraede liikumist. Muidugi, leidub ka vastupidiseid näiteid. Kuid koolide ja omavalitsuste jaoks tähendab see meeleheitlikku võitlust parimate peade kinnihoidmise nimel.