Juhtkiri: koolipsühholoog peab olema

Napid neli-viis aastat tagasi käis Eestis äge arutelu selle üle, kes peaks maksma koolipsühholoogide palkamise eest. Sinnamaani oli raha psühholoogide tarbeks tulnud riigilt, neil aga olid nüüd rahaga muud plaanid ja omavalitsused teatasid, et neil vajalikke summasid pole. Igal juhul jäi arutelust mulje, et koolil on n-ö päristegevused ja kui leitakse raha, siis ka psühholoogid.

Arvudest aga nähtub, et Eesti kooliealiste noorte vaimse tervise mured muutuvad pigem tõsisemaks. Kuni 19-aastaste noorte seas hüppas enesevigastamiste arv 2015. aasta 488-lt mullu koguni 640-le. Kui nende varsti viie aasta taguste arutelude aegu kirjutati rahusteid ja antidepressante välja üle 6700-le selles vanuses noorele, siis mulluseks lähenes nende hulk 10 400-le. Tekib küsimus, kas oleme tõesti kurvameelsete põlvkonna pealekasvu tunnistajad.

Muidugi, antidepressantide väljakirjutamine pole iseenesest halb – see on märk, et noor saab abi. Aga nende arvude tõttu peaks aru saama, et koolipsühholoog on koolipere loomulik osa, mitte teenus, mis võib, aga ei tarvitse olla.

Põhjusi võib olla erinevaid: inimeste suurenev hüljatus ja ühiskonnas üksijäämine, võimetus edukultusega sammu pidada, suutmatus saavutatuga rahul olla. Pingeline kool ja napp tunnustus on Eestis pigem konstandid. On need noored hoopiski liigõrnad, vati sees kasvanud lumehelbekesed? Meil pole seda vastust, kuid ka reaalseks eluks liiga õrna lumehelbekese kaotust ei saa Eesti endale lubada.

Terve psüühika on elukvaliteedi eeltingimus, mis on justkui hindamatu. Ent tegelikult on proovitud neile sotsiaalsetele muredele ka hinnalipikut külge panna, sest hingehädaga noor suudab harva õpi- ja töövõime säilitada.

On hinnatud, et psüühika- ja käitumishäirete tõttu jäi Eestis loomata ligi 363 miljonit eurot sisemajanduse kogutoodangut.

Norralased on hinnanud, et neil on psüühika- ja käitumishäiretest tingitud rahalised kaod ühiskonnale ligemale kolmandiku jagu suuremad kui südame- ja veresoonkonnahaigustest või kõigist vähiliikidest tekitatud kaod. Tervise arengu instituudi 2013. aasta andmete põhjal ja samalaadse metoodika alusel on Eestis välja arvestatud, et tol aastal jäi psüühika- ja käitumishäirete tõttu haigestumise ja enneaegse surma pärast Eestis loomata ligi 363 miljonit eurot sisemajanduse kogutoodangut.

Mida me teha saame? Suhtuda tähelepanelikult noorte vaimsesse tervisesse. Ja märk tähelepanust oleks see, kui noorte vaimse tervise projekte ei veetaks nii suurel määral enam välismaiste heategijate, nimelt norralaste projektiraha eest, vaid see oleks Eesti enda kulu, aga ka investeering oma inimestesse.