Foto: Madis Veltman

Novembris ööbis Eesti majutusettevõtetes 13% vähem soomlasi kui aasta varem ning nende ööbimiste arv vähenes koguni 16%. Novembris on turismi mõttes muidugi madalhooaeg, aga ka 11 kuu kokkuvõttes on lugu kehv – soomlaste ööbimiste arv kahanes 9%.

Erinevalt 2015. aastast, kui Eestit külastavate Vene turistide arv langes järsult (ligi 40%), väheneb Soome turistide arv aeglasemalt. Ettevõtjatele annab see rohkem aega languse vastu midagi ette võtta, aga see on väike lohutus. Küllap Eesti turismiäri jääb Soome turistide mõnevõrra väiksema arvuga ka ellu, aga mis elu see on... Selle kümnendi parimatel aastatel jäi soomlaste arvele ligi 30% ööbimisi, samas suurusjärgus oli nende osakaal paljudel teistelgi turismiga seotud elualadel. Nüüdseks on soomlaste osa ööbimistes langenud 23%-le.

Turistiga tema emakeeles suhtlemine oleks lähim asi imerohule, mis muudaks Eesti nii Soome kui ka teiste maade külaliste silmis köitvamaks, kui odavad hinnad seda enam piisavalt ei tee.

Imevahendit, mis probleemi ühe hoobiga lahendaks, ei ole. Alkoholiturism, mille taandumist kiirendas praeguse valitsuse poliitika, oli pikas perspektiivis nagunii määratud vähenema, aga üht-teist saaks siin korrektiive tehes muidugi veel päästa. Sama lugu on ka muu hindade odavusest tingitud ostuturismiga – see on aegamisi kaduv konkurentsieelis.

Muid konkurentsieeliseid pole Eestis seni eriti edukalt loodud – millest muidu soomlaste ohter nurin siinse teeninduskultuuri üle. Uusi toredaid spaasid, kaubanduskeskusi ja muuseume on Eestisse ju ehitatud, aga inimfaktor on vähem tähelepanu saanud. Näiteks soome keele oskus teeb Eestis vähikäiku. Turistiga tema emakeeles suhtlemine oleks lähim asi imerohule, mis muudaks Eesti nii Soome kui ka teiste maade külaliste silmis köitvamaks, kui odavad hinnad seda enam piisavalt ei tee.

Infograafika: Toom Tragel