Ideaali kättesaamatusest ei tohi ära kohkuda, vaid teha kiiresti vähemalt need muudatused, mis ei nõua väga palju raha.

Ent poliitiline tahe on vaid üks remondi eeldus. Selleks et praegune kõikjalt logisev süsteem paremaga asendada, läheb vaja ka palju raha. Paari aastat tagasi hindas maailmapank, et pikaajalise hoolduse minimaalseks parandamiseks on vaja süsteemi lisada vähemalt 40 miljonit eurot aastas. Summa pole riigi jaoks ulmeliselt suur, kuid see ei annaks veel head pikaajalise hoolduse süsteemi, vaid võimaldaks likvideerida üksnes kõige katastroofilisemad puudused. Omaste koormus jääks endiselt väga suureks.

Omaste koormuse seisukohast ideaalilähedane süsteem eeldaks iga-aastast riiklikku rahastust, panus peaks olema 3,5–4% SKP-st ehk viis-kuus korda rohkem kui praegu. Hüpe sellele tasemele tekitaks ka uusi probleeme – eeskätt isikuhooldajate puuduse, sest see raske töö ei ole eriti populaarne. Siiski ei tohiks poliitikud selle pärast, et ideaalilähedane süsteem on nii kättesaamatu, omastehoolduse teemat siiski eirata, vaid kiiresti tegema vähemalt need muudatused, mis ei nõua väga palju raha.