Juhtkiri: kuldses voodis aseri isevalitsejaga
Sportlased rõõmustavad, sest on veel üks võimalus mõõtu võtta. Ülejäänud kategooriates sümboliseerivad mängud kõike seda, mis on valesti demokraatliku läänemaailma suhetes diktaatoritega.
Poole aasta eest saatis ärritunud Aserbaidžaani saatkond Eesti Päevalehele kirja, milles protestiti selle vastu, et nimetasime Bakuu režiimi autokraatlikuks. Aseri esindus pühendas pika tiraadi sellele, kui ausad olid viimased valimised. President Ilham Älijev pälvis neil muide 85 ametlikest häältest.
Autokraatia sildi üle pahandamine oli sama häbematu kui Bakuu suhtumine inimõigustesse tervikuna. Enne „ausaid” valimisi panid võimud vangi vähemalt viis ajakirjanikku ja mitu opositsionääri, kes julgesid esitada kriitilisi küsimusi. Möödunud nädalal pidi eksiili minema Bakuu ajakirjanike eest võitleva ühenduse juht Emin Husseinov, kes oli end viimased kümme kuud varjanud Šveitsi saatkonnas.
Aserbaidžaani võimude käitumises polnud humaansusest jälgegi. Tegemist oli türanni ratsionaalse kaalutlusega. Milleks roosteplekk oma kuvandil, mida naftaraha abiga nii jõudsalt poleeritakse? Euroopa mängude avatseremoonia läks maksma ligi sada miljonit eurot, kaks korda rohkem kui olümpiamängude algus Londonis. Näiteks aktivist Räsul Jäfärov, kes julges mängudega kaasnevat korruptsiooni ja raiskamist kritiseerida, pandi kuueks ja pooleks aastaks vangi.
Erinevalt mõnest muust autokraatiast pääseb Aserbaidžaan kergelt. Peale naftavarude mõju on ta kriitilistel momentidel valinud ülemaailmsetes vastasseisudes Washingtonist lähtudes korduvalt n-ö õige poole. Naftane kullasära varjutab ka otsesed sõjalised ähvardused naabermaa Armeenia aadressil. Aastaga üle veerandi võrra suurenenud Aserbaidžaani kaitsekulutused ületavad oma nelja ja poole miljardi euroga tervet Armeenia eelarvet.
Praegused Euroopa mängud on spordimaailma vaevava haiguse sümptom. Peagi suudavad ja tahavadki suuri spordisündmusi korraldada üksnes riigid, mis ei liigitu kuidagi demokraatiate hulka. 2022. aasta taliolümpiat tahavad praegu korraldada kaks maad: Hiina ja Kasahstan. Riigid, mis säärastel spordisõudel kaasa löövad, toetavad vaikimisi ka korruptsiooni, arusaama, et raha eest saab osta kõike – näiteks õigust inimesi oma tahtmist mööda vangi panna. Diktaatorite paitamine pole õigustatud kunagi, ka siis, kui naftaga kuldkandik naeratuse vägisi näole toob. Enesepuhastumine algab õigesti nimetamisest: Aserbaidžaani tuleb nimetada autokraatiaks ja Euroopa mänge president Älijevi PR-projektiks.
