JUHTKIRI | Kuldvõtmeke? Helme lubadus jääb õõnsaks
Kahtlemata oskavad EKRE juhid luua metafoore, mis hakkavad oma elu elama. Pruugib nüüd kellelgi kasutada sõna „kuldvõtmeke”, kui kõik saavad aru, et juttu ei ole Aleksei Tolstoi Buratino-muinasjutust, vaid ideest hakata võtma rohkem seadusi vastu rahvahääletustel.
Täpsemalt väljendas EKRE aseesimees Martin Helme seda mõtet TRE-raadios. Tema sõnutsi olevat koalitsioonikõnelustel kokku lepitud, et rahvahääletuse korraldamiseks piisab edaspidi 50 000 allkirjast.
Helme ise tõi rahvahääletuste lihtsustamise vajaduse näiteks kooseluseaduse, mille tema tahaks tühistada. Kui uskuda endise õiguskantsleri Allar Jõksi tõlgendust, siis just seda poleks võimalik teha ka referendumiga. Ent ettekujutus rahvahääletustest kui aktiivsest poliitika tegemise vahendist kutsub ka muidu üles ettevaatlikkusele.
Ennekõike näitab Euroopa rahvahääletuste ajalugu, et need annavad erakordselt ettearvamatuid tulemusi. Valijad võivad olla ka selliste asjade vastu, mida enam-vähem kõik erakonnad pooldavad. Tegelikult võibki valijaid ajendada soov nn poliitilist eliiti karistada. Pealegi soodustab hääletusega kaasnev väitlus ajal, mil infomullid ja kõlakojad pigem kapseldavad, ühiskonna ohtlikku polariseerumist.
Praegune rahvahääletuse kord ei nõua mingit osavõtuprotsenti. Otsuse vastuvõtmiseks piisab, kui üle poole osalenuid hääletab poolt. Seevastu saab praegu referendumi välja kuulutada ainult riigikogu, mis pealegi negatiivse tulemuse korral laiali saadetakse. See on päris hea barjäär. Ent algatamisõiguse n-ö otse rahva kätte andmine võimaldaks agressiivsel vähemusel ühiskonda pideva surve all hoida. Alailma peaks hääletama, et blokeerida kellegi katseid oma agendat peale suruda.
Teisalt ei saa sulgeda silmi tõsiasja ees, et populistide Euroopas esilekerkimist tingib just esindusdemokraatias pettumine. 50 000 allkirja oleks üsna hea lävend, et päris iga küsimus ka rahvahääletuseni ei jõuaks. Küll aga jääks inimestele reaalne võimalus olulistel teemadel otse sõna sekka öelda.
Kuid siingi peitub saatan üksikasjades. Kas allkirjad on avalikud? Kes sõnastab lõpliku küsimuse? Kas uue seadusega vastuollu minevaid varasemaid õigusakte muudetakse ja kes seda teeb?
Esialgu avab „kuldvõtmeke” siiski üksnes fantaasialaekakesi. Põhiseadust muuta on nii keeruline, et praegune koalitsioonilepe ei vii veel sugugi selleni.
---
Kuidas muuta põhiseadust?
21 rahvasaadikut saavad algatada põhiseaduse muutmise,
51 rahvasaadikut peavad seda pooldama algatavas riigikogu koosseisus,
61 rahvasaadikut järgmises koosseisus
VÕI
61 rahvasaadikut saavad saata muudatuse rahvahääletusele
VÕI
81 rahvasaadikut algatavad muudatuse kiireloomulisena ja 68 on siis poolt.
