Juhtkiri: kultuurimeedia on hea, aga nähtamatu

Kui eesti keele ja kultuuri püsimiseks piisaks rohkest kultuuriajakirjandusest, oleks seis selle põhiseadusse sisse kirjutatud ülesande täitmisega väga hea.

SA Kultuurileht tiiva all tegutseb ju tervelt 14 väljaannet. Peale selle kajastavad kultuuri ka rahvusringhääling, alternatiivne meedia ja kommertsmeedia. Nagu ka Vikerkaare toimetaja Marek Tamm hiljuti kultuurilehe Sirp 75. sünnipäeva puhul peetud konverentsil märkis, on kultuuriajakirjanduse tegemiseks Eestis muu maailmaga võrreldes väga mõnusad tingimused.

Ent kultuuri õitsemiseks ei piisa kultuuriväljaannete olemasolust, neil peaks olema ka tarbijaid. Osast riigieelarvelistest väljaannetest pole enamik eestlasi kuulnudki. Mõnest pikema ajalooga väljaandest kuuldes ollakse tihti üllatunud, et see ikka veel ilmub.

Teatud piirini on mingile kitsamale nišile keskendumine loomulik. Aga ainult toimetajate-autorite endi ja nende tutvusringkonnaga piirduda on liiga vähe ambitsioonikas, kui ajakirja tegemine makstakse kinni riigieelarvest.

Küsimus, kuidas internetiajastul lugejaid/vaatajaid köita, vaevab praegu kõiki, mitte ainult kultuuriväljaandeid. Eesti riigieelarvelisi väljaandeid eristab see, et neil puudub läbimõeldud tegevuskava digitaalse kättesaadavuse parandamiseks.

Riigi rahastatud kultuurimeedia vajab olemasolu paremaks õigustamiseks nüüdisaegset digiplatvormi.

Paljusid neist saab soovi korral praegugi tarbida digitaalselt. Näiteks Loomingut või Vikerkaart saab osta e-raamatuna, mitme väljaande artikleid saab osalt või tervikuna lugeda internetist. Aga seda teavad asjassepühendatud. Võimalus, et kildkonnast väljapoole jääv inimene neid pooljuhuslikult lugema satub, on väike, kuigi neile huvi pakkuda võivat materjali kultuuriväljaannetes ilmub.

Lühidalt: riigieelarvest rahastatud kultuurimeedia vajab oma olemasolu paremaks õigustamiseks nüüdisaegset digiplatvormi. Praegusest eelarvest selle loomiseks vajalikku raha ilmselt välja ei pigista.

Tänavu on SA Kultuurileht 14 väljaandele riigieelarvest ette nähtud 1,69 miljonit eurot, tuleva aasta eelarveprojekt lubab 1,72 miljonit eurot. See tähendab keskmiselt 10 000 eurot kuus ühe väljaande kohta.

Praegu on riikliku meediapoliitika põhiküsimus, kust leida ERR-ile tuleva aasta olümpiamängude ja jalgpalli EM-i näitamiseks vajalik 650 000 eurot. Tegelikult võiks selleks olla küsimus, kuidas digiväljundi arendamisega suurendada SA Kultuurileht väljaannete loetavust.