Kui kõik suured ootused kokku võtta, siis on selge, et praegune reform tüürib pettumuse poole nagu see, millega teine sammas loodi.

Kui kõik need ootused ja lootused lühidalt kokku võtta, on selge, et praegune reform tüürib samasuguse pettumuse poole nagu see reform, millega teine pensionisammas loodi. Siis kütsid ootusi üles vastloodud pensionifonde hoogsalt reklaamivad finantsasutused, nüüd teevad seda koalitsioonipoliitikud.

Käima lükatud reformi mõju ei saa olla tohutult ja pikaajaliselt positiivne juba seepärast, et teisest sambast lahkunud isiku igakuine netosissetulek kasvaks pensionimakse ära jätmise tõttu vähem kui 2%. See tähendab enamasti 10–30 eurot kuus lisasissetulekut, mis Eestis inimese toimetulekut oluliselt ei parandaks. Inimeste elu ei mõjuta tõenäoliselt kuigivõrd ka raha väljavõtmisega kaasnev ühekordne rahasüst, sest väikese palga puhul ei ole sambasse suurt summat kogunenud.

On ka veel tagasi esimese samba arvestusse minema hakkav 4% – see võib, aga ei pruugi tulevikus kasvatada inimese esimese samba pensioni rohkem kui see raha teise sambasse investeeritult kasvaks. Kui hakatakse salamisi suurendama võõrtööliste hulka, mille vastu kaks koalitsiooniosalist – EKRE ja Isamaa – teravalt on, siis on võimalused selleks suuremad. Aga ka sel juhul võib nii paljude inimeste lootused suurele pensionile uppi lüüa see, kui mõni tulevane valitsus teeb esimese samba arvestuse üksnes staažipõhiseks, nagu Ratase eelmine valitsus korra juba katsus.

Ka pärast käimasolemat reformi jääb kehtima seos „väike (ametlik) palk = väike pension”. Eesti palgataset tõstavat kauakestvat mõju kavandataval reformil aga ei ole.