Mõista võib Laari kujutluse seda poolt, et suurem osa panga nõukogu koosseisu jääb samaks. Kolm liiget – Kaie Kerem, Enn Listra, Urmas Varblane – on tunnustatud majandusteadlased, kes asja jagavad ja annavad nõukogule akadeemilist hõngu. Kiuslik olles saaks küll küsida, kas Eestis rohkem väärikaid majandusteadlasi polegi või kas koht keskpanga nõukogus neid ei ahvatle. Võrreldes Laari ettepaneku ülejäänud osaga on see siiski väike probleem.

Nõukogu kolmele kohale esitas Laar riigikogu erakondi esindavad poliitikud, nagu traditsiooniliselt ongi tehtud. Ebatraditsiooniline on see, et Laar tegi oma otsuse erakondadega nõu pidamata. „Eesti Panga nõukogu pole ühegi partei toiduahela osa,” põhjendas Laar seda möödunud nädalal Eesti Päevalehele.

Laari tegevus jätab mulje, et Eesti Panga nõukogu peaülesanne on pakkuda kaheksale inimesele mõnusat lisasissetulekut.

See on õige põhimõte, aga teostusega on Laar mööda pannud. Tema arvates võiks panga nõukogusse kuuluda keskerakondlane Enn Eesmaa, kes pole pangandusteemade vastu kunagi huvi üles näidanud, reformierakondlane Jaanus Tamkivi, kes küll kuulub nõukogu praegusse koosseisu, aga on tegevpoliitikast lahkunud, ning sotsiaaldemokraat Ivari Padar, kes on aastaid tagasi olnud lausa rahandusminister, aga selles riigikogus on praegu paraku viiendajärgulise erakonna esindaja, mistõttu oleks loogilisem kutsuda nõukokku tema asemel EKRE esindaja.

Tõsi, leida EKRE-st sobiv esindaja võib erakonna lühikese pingi tõttu olla keeruline (seda enam, et Helmed kui valitsuse liikmed seaduse järgi ei sobi). Ka Keskerakonna suurim pangandushuviline Jaanus Karilaid oleks küsimärgiga valik. Aga nõukogu esimehe kohus ongi kõnealuse kolme koha täitmise küsimuses erakondadega läbi rääkida, erinevaid kandidaate vaagida. Riigikogu heakskiiduta ei saa uus nõukogu nagunii ametisse astuda.

Laari tegevus Eesti Panga nõukogu esimehena jätab mulje, et selle organi peaülesanne on pakkuda kaheksale inimesele vähese vaeva eest mõnusat lisasissetulekut. Eesti Panga nõukogu tähtsus ongi pärast eelmise sajandi panganduskriise ja Eesti euroalasse astumist vähenenud, aga nõukogu esimees ei peaks seda omalt poolt veelgi võimendama.