Isegi kui katteallikaid pole, saab riik, mille võlakoorem ei ulatu just Kreeka tasemeni, elada pettekujutelmades üsna kaua, enne kui reaalsus valusalt kätte maksab. Ka siin sobib näiteks Kreeka, mille SKT kukkus kriisi ajal rohkem kui veerandi.

Praegu on aeg koguda reserve, mitte ohjeldamatult kulutada. Erakorralist pensionitõusu endale lubada ei saa.

Meie koalitsioon näitab igal sammul, et olgu muude asjadega kuidas on, rahavoogusid ta klappima ei saa. Mullune eelarve tuli küll 100,2% täis, kuid seda ennekõike hea väliskonjunktuuriga oodatust ligi kaks korda kiiremini kasvanud majanduse tõttu. Vaid 0,2% suurune ülejääk näitab, et veidigi nigelama tulemuse puhul oleksime suutnud end kergesti ka heal ajal punasesse majandada.

Järgmiseks aastaks on seegi „viga” paran- datud ja eelarve tõepoolest miinusesse lastud. Väga raske on põhjendada, miks peaks elama üle jõu ajal, mil enamik majandusteadlasi soovitaks võlgu võtmise asemel reserve koguda. Nagu märgib ERR-ile antud intervjuus Eesti Panga juht Ardo Hansson, pole praegu õige aeg gaasipedaali vajutada.

Pealegi sisaldavad mõnedki tuluread ilmselgelt õhku. Olukorras, kus Eesti klientide osakaal Läti alkoholipoodides on aastaga suurenenud kahe kolmandiku võrra ja konjunktuuriinstituut näeb ette piirikaubanduse edasist hoogustumist, peab ootuspäraste aktsiisilaekumiste ennustamiseks küll väga naiivne olema.

Erakorraline pensionitõus, mille peaministripartei Keskerakond on välja käinud olukorras, kus ministritel pole katet isegi praeguste tagasihoidlike kulude jaoks, kõlab selle taustal vastutustundetuse jumalikustamisena. Ei aita isegi staarpoliitikute tüüpiline mantra „raha on olemas”. Ei ole, isegi praeguse eelarve täitmiseks ei ole.

Hea haldur töötab tsüklitele vastu, kogub siis, kui läheb hästi, ja elavdab majandust, kui surutis pitsitab. Andrus Ansipi valitsus kogus vähemalt reserve. Vähe, aga ikkagi. Praegune võtab tuleviku kulul võlgu elamist juba uue normina.

Graafik: kulutamisstiilide erinevus