JUHTKIRI | Lennakem, aga mitte eriti julgelt
Eile õhtul polnud veel päris selge, kuhu saab täna Tallinna lennujaamast taas lende teha. Selleks et näiteks siit kõige bravuurikamalt lendude avamist lubanud Air Baltic saaks oma lubadused teoks teha, peab koroonaviirusega nakatumiste arv vastse korra järgi olema sihtpunktis 25 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Kui ei ole, siis ei lase Eesti lennul toimuda.
Säärased reeglid – pealegi on need igas riigis mõnevõrra erinevad – teevad lendamise ja lennundusäri taastamise keeruliseks. Vanasti kavandasid inimesed lennureise üldiselt pikalt ette, aga sellistes tingimustes on see võimatu. Peab olema tungiv vajadus või himu lennata ja valmisolek taluda uudseid vintsutusi turvakontrollis.
Eesseisvaid nädalaid võiks võtta kui treeningut võimalikuks teiseks viiruslaineks, et selle ajal ei peaks elu seisma jätma.
See on tugev argument selle poolt, et lennureisimisse suhtutaks esialgu jahedalt, kuigi reisivõimalused aegamisi avanevad. Riigiti on viirusrisk erinev (teistes riikides praegu enamasti suurem kui Eestis) ja erinevad on ka reeglid, mida reisija peab sihtpunktis täitma. Seepärast veetke tänavune puhkus siiski pigem Eestis, Lätis ja Leedus kui kaugemal. Koduses igapäevaeluski on isegi pärast eriolukorra lõppu mõistlik hoida ikka ettevaatlikku joont: käia endiselt kriisieelsest ajast harvemini poes ning muudki käigud ja tegemised läbi mõelda, et elu saaks elatud, aga kontaktide arv ilmaasjata hüppeliselt ei suureneks. Eesseisvaid nädalaid ja kuid tuleks võtta otsekui treeningut võimalikuks teiseks viiruslaineks või -lainetuseks.
Ent taas lennureisimisest rääkides: ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas võiks praegusse aega suhtuda kui treeninguaega, kus väikeste reisijahulkade tingimustes sätivad riik ja lennujaamad paika rutiinid, mis võimaldavad reisidel toimuda, aga viirusel mitte levida. Teretulnud olgu iga lennuühendus, olenemata lennufirmast, sest Nordicasse süstitud 30 miljonit eurot ei tee temast veel kotkast. Tõenäoliselt jäävad edaspidigi peamisteks Tallinnast otseühenduste pakkujateks ikkagi teised lennufirmad, eriti Air Baltic, mille aktsiakapitali Läti riik lisab 250 miljonit eurot.
