Keskerakond rõõmustab samuti. Nende initsiatiivil koalitsioonileppesse läinud libisevate astmetega tulumaksusüsteem ei põhjustanudki kaost ja pahameeletormi, mida paljud kommentaatorid möödunud aasta algul ennustasid. Ootamatult kaela langevate maksuteadete asemel annab riik tagasi 141 miljonit eurot – seda küll koos kõikide muude maksuvabastustega, nagu kodulaenuintressid ja koolituskulud. Puhtalt maksureformi tõttu makstakse tagasi 92 miljonit.

Tegelikult pole siin millegi üle rõõmustada. Praegune valitsuskoalitsioon tekitas ülikeeruka süsteemi, kus inimesed lihtsalt ei julgenud oma maksuvaba tulu kohe kasutada. Kui paljud meist sooritavad oma maksuvaba tulu arvutamiseks mängleva kergusega tehte 500 – 0,55556 × (minu tulu –1200)?

Kui eesmärk oligi tekitada sotsiaalset õiglust, ei kaalu see üles keeruka maksusüsteemi tekitatud hirmu ja usaldamatust.

Süsteemil on palju miinuseid, nagu need õnnetud juhtumid, kus naisele maksti enne sünnitamist aasta lõpus korraga kätte nn dekreediraha ja ta nüüd „vale ajastuse” eest karistada saab. Maksuvaba tulu võisidki juurdemaksuhirmuta kasutada üksnes töötajad, kes teenisid ainult ühest kohast ühesugust kindlat palka. Mõni ime, kui tegelikult ei julgenud võimalust kasutada paljud neistki. Valitsuse rohmakate sammude loodud hirmufoon oli liiga suur.

Ja tulemus? Valitsus sai Eesti elanikelt üle 92 miljoni euro intressita laenu. 92 miljonit on suur summa, katab peaaegu teise suure prohmaka tekitatud augu ehk plaanitud ja tegeliku alkoholiaktsiisi laekumise vahe. Valimiseelsel aastal pole just paha, kui saad end tunda tegelikust jõukamana, nüüd aga hirmunud inimestelt saadud laenu peaaegu kingitusena tagasi maksta.

Samal ajal oli meil möödunud aastal euroala kiireim hinnatõus – 3,4%. Umbes kolmandik Eesti ja ülejäänud Euroopa hinnatõusu vahest tekkis meie aktsiiside tõusu tõttu. Nõnda tasusid maksumaksjad „hoiustamise” eest mitmekordselt.

Praegustest tagastustest kujuneb nõnda klassikaline näide omaenda rahaga kosja tulekust. Valijad paistavad seda siiski mõistvat. Ega ilmaasjata näita juba teine Eurobaromeetri küsitlus järjest, et esimest korda lähiajaloos mahuvad eestlaste murede esikolmikusse ka maksud.