JUHTKIRI | Maa ümberhindamine ei pea tooma maksutõusu
On Jüri Ratase teine valitsus, mis ta on, aga tema plaan teha maa korraline hindamine on küll õige. Eesti 1990. aastate valitsused said hindamisega normaalselt hakkama – seda tehti 1993., 1996. ja 2001. aastal –, aga pärast seda enam mitte. Kui Ratase valitsus hindamise tõepoolest suudab ära teha, võib selle lisada lausa sajandi saavutuste hulka.
Seaduse järgi tuleks maa ümber hinnata siis, kui on maa turuväärtus on oluliselt muutunud. Igaüks saab aru, et pärast 2001. aastat on sellised muutused toimunud. Vähemalt üks kord eelmisest hindamisest möödunud 18 aasta jooksul oleks tulnud küll uuesti hinnata. Mida kauem hindamist edasi lükata, seda keerulisemaks see poliitiliselt muutub. Kuna maa turu- ja maksustamishinna vahe kasvab, kasvab ka maaomanike kartus, et ümberhindamisega suureneb hüppeliselt nende maamaks.
Kui hindamist mõistliku regulaarsusega korraldada, oleks hirmu ja ohtu vähem. Maksustamishinnad oleksid reaalsusega paremini kooskõlas ja õiglasemad ning kohalikel omavalitsustel oleks mõjur majandus- ja elutegevuse suunamiseks oma territooriumil. Kinnisvaraspetsialistid räägivad juba kümme aastat, et 2001. aasta hindamistulemused on selgelt vananenud. Sageli on need ka ebaõiglased, kui näiteks kunagisel tühermaal laiub nüüd eramurajoon. Tallinna ümbruse ja kaugema Eesti maade turuhinna vahe on praegu üldse suurem kui viimatise maksustamishinna määramise ajal.
Praegu on maamaksumäär suuremas osas Eestis seadusega maksimaalselt lubatud tasemel (2,5%, põllumajanduslikul maal 2,0%) või selle lähedal. Aga minimaalne määr on seaduses samuti sätestatud ja see on ainult 0,1%. Maa maksustamishinna tõusuga ei pea seega kaasnema maksusumma tõus. Kui näiteks maa hind on kümme korda tõusnud ja praegune maksumäär on tõusnud, siis pole kohalikul omavalitsusel maaomanike maksusummat samaks jättes vaja teha muud kui lasta maksumäär 0,25%-le. Iseasi, kui paljud omavalitsused lisatulust loobuda raatsivad, aga hüppelise maksutõusu ärahoidmiseks on neil kõik võimalused olemas.
Maamaks on omavalitsuste suurim iseseisev tuluallikas. Nende eelarvelise iseseisvuse suurendamine pole ilma maa korralise hindamiseta võimalik. Veel parem, kui seadusesse lisatakse ka säte, mis kohustab valitsust seda näiteks iga nelja aasta tagant tegema või maksustamishinna indekseerima.
