Mart Helme Foto: Andres Putting

Mart Helme karjäär suursaadikuna Moskvas lõppes 1999. aastal, Siim Kallase karjäär Eesti Pangas 1995. aastal. Helmet saadab suursaadiku ajast mõisaafäär, Kallast kummitab Eesti Panga ajast 10 miljoni dollari afäär.

Sellest afäärist sai kõrget poliitilist karjääri jätkanud Kallase mainetaak, millest pole teda päriselt vabastanud isegi 1999. ja 2000. aasta õigeks mõistvad kohtuotsused. Seda arvestades ei tohiks Helme olla põrmugi üllatunud, et aeg-ajalt kerkib küsimus, kui ausalt ta suursaadikuks olles Suure-Lähtru mõisa ostu ja restaureerimist rahastas.

Sõnumileht avaldas juba 1999. aasta 30. septembril artikli „Korruptsioon välisministeeriumis”, kus kirjutati, et Tallinna Restauraatori juhataja sõnul oli Moskvas asuva Eesti saatkonna ümberehitustööde leping otseselt seotud toonase Moskva suursaadiku Mart Helme Suure-Lähtru mõisa ostmise ja hilisema restaureerimisega. Toonased süüdistused ei saanud kuidagi tõukuda sellest, et Helme on praegu poliitikas kellelegi pinnuks silmas.

Kohtutee riigi raha mittesihipärast kasutamist süüks panevate inimeste vastu oleks käik, mis lisaks Helme eitusele veenvust.

Helme on kogu aeg eitanud, et mõisat restaureerides riigi raha väärkasutas või kavatses seda teha. Välisministeeriumist on Helme tegevusele valgust heita võivad materjalid kadunud, kuid Helmel on enda väitel olemas dokumendid pangalaenude ja ehitajatega sõlmitud kokkulepete kohta. „Võin need letti lüüa, kui on vaja,” ütles Helme Delfile. Ent lisas kohe: „Ma ei hakka Vargamäe Andrese kombel mööda kohut käima ja tõestama, et ma pole kaamel.”

Eesti Päevalehe arvates võlgneb Helme siiski Eesti avalikkusele kohtusse mineku. Kui Helmel on tema ausust tõendavad dokumendid olemas, siis on ju lihtne kohtus „EÜS-laste koordineeritud inforünnak” põhja lasta. Kuni Helme väidetavaid dokumente letti ei löö – olgu meedias või parem kui ka kohtus –, on tema jutt tühi praalimine.

Siim Kallase juhtum näitab, et poliitiku puhul ei pruugi isegi kohtuvõidud tagada, et spekulatsioonid kõverate tegude küsimuste kohta vaibuvad. Ent kohtutee talle riigi raha mittesihipärast kasutamist omistava Indrek Tarandi ja teiste vastu oleks Helmelt sellegipoolest loogiline käik, mis lisaks eitamisele veenvust. Rõhutame veel – kuna jutud said alguse juba ajal, kui Helme oli poliitikas eikeegi, ei ole ole tegemist üksnes praeguse poliitilise olukorra sünnitatud intriigiga.