Juhtkiri: mida me ootame Rõivaselt

Täna kell 13 tuleb riigikogu erakorraliselt kokku, et kuulata peaminister Taavi Rõivase poliitilist avaldust päevakajalistel teemadel ja värskelt ametisse nimetatud välisministri Marina Kaljuranna ametivannet. Juhtumisi saab Rõivase teisel valitsusel kohe-kohe, 17. juulil ka sada päeva ametis oldud. Tegemist on seega ka sümboolselt tähtsa avaldusega.

Osa Rõivase avaldust puudutab kindlasti Kreekat. Kui Kreeka parlament jõudis eile hilisõhtul kolmanda abipaketi eeltingimusteks olevate seaduste vastuvõtmiseni, tuleb Rõivasel praegu kaitsta eelkõige nn sildlaene, mida Kreeka vajab, kuni abipaketi tingimused üksikasjalikult paika pannakse. Abipakett ise, mille riigikogu saaks heaks kiita või tagasi lükata, saab hääletamisküpseks parimal juhul augustiks. Kui Kreeka parlament ei seadustanud reforme, mida teised euroala riigid temalt ootavad, saavad Rõivas ja riigikogu pühendada rohkem aega muudele küsimustele. Neid pole vähe: pagulased, maksud, majanduskasv, riigireform... Kreeka teemasse ei peaks täna liiga kauaks takerduma, sest selles on seni veel väga palju lahtisi otsi.

Esmaspäevahommikust kokkulepet Kreekaga on Rõivas iseloomustanud kui Kreeka esimest väikest sammu usalduse taastamise poole. Olgugi Eesti riigivõla ja eelarvedistsipliini poolest Kreeka vastand, on usaldus ka Rõivase valitsuse Achilleuse kand – Tsiprasel välispoliitilises, Rõivasel sisepoliitilises mõttes.

Immigratsioonipoliitika visand

Eestlasi Kreeka teemast veelgi rohkem erutavas pagulaste küsimuses oleks meie valitsusel nüüd justkui enamuse soovi arvestav seisukoht olemas: kohustuslikke kvoote ei tule ja vabatahtlikult võetakse vastu viis korda vähem pagulasi, kui Euroopa Komisjon meile pakkus. Mida aga endiselt ei ole, on terviklik rändekriisiga tegelemise poliitika. Väikese hulga pagulaste ümberasustamise kokkulepe ei tähenda ju seda, et Euroopa rändekriis on läbi. Parim lahendus oleks, kui immigrante Euroopa poole üldse ei tungleks. See tähendab vajadust panustada probleemide lahendamisse maades, kust sisserändajad põhiliselt tulevad.

Pagulaspoliitikast Peaministril oleks aega esitada Eesti edasise immigratsioonipoliitika kaugemale vaatav visand.

Mõningane hulk varjupaigataotlejaid jõuab kõigist muudest sammudest hoolimata ikkagi ka Eestisse. Vao keskuse ülerahvastatus näitab, et selleks valmisoleku loomisega ei ole piisavalt tegeletud.

Nii arenguabi suurendamine kui ka lisakeskuste rajamine on poliitikule ebameeldivad teemad, aga neist õigel ajal rääkimata jätmine ajab asja hullemaks. Peaministri tänane avaldus võimaldaks senist stiili muuta ja esitada kaugemale vaatav kaine visand, missugune on Eesti edasine immigratsioonipoliitika.

Tulevikuusu taastamine

Enne kui lava vallutasid pagulased ja Kreeka, pidas valitsus ägedat võitlust maksu- ja majanduspoliitika küsimuses. Viimasel ajal on see olnud varjus, kuid mitte päevakorrast maas. Meie majandus- ja sotsiaalsed näitajad ei pruugi olla väga halvad, aga liiga paljud Eesti elanikud ja ettevõtted on riigi valitsemisega rahulolematud. Igavesti veniv haldusreform, ametikohtade jätkuv politiseerimine, poolikult läbi mõeldud maksumuudatused... Valimiskampaanias püüdis Rõivas meile ette sööta uue Põhjamaa narratiivi. Loodame, et tänase avaldusega hakkab ta seda õõnsat vormi ka sisuga täitma.