JUHTKIRI | Mida vabam press, seda jõukam riik
Uuriva, sõltumatu ja vaba ajakirjanduse taassünnist Eestis möödub tänavu 30 aastat, mida Eesti Ekspress ja Äripäev tähistavad täna Tallinnas toimuva konverentsiga. Seda aastapäeva tähistada on põhjust mitte ainult ajakirjanikel, vaid kõigil Eesti elanikel.
Sõltumatul ajakirjandusel on olnud ilmne roll selles, et Nõukogude Liidu lagunemise järgsest majanduslikust kaosest on Eesti praeguseks tõusnud jõukamate ja elamisväärsemate endise idabloki riikide sekka. Meenutagem, 1990-ndate esimesel poolel oli Eesti Ungarist, Poolast ja Tšehhist elatustasemelt selgelt taga. Praeguseks aga oleme Poola ja Ungari kindlalt seljataha jätnud ning Tšehhiga enam-vähem samale tasemele jõudnud.
Üks, mis meie ühiskonda nende omast eristab (eriti viimastel aastatel), on palju vabam ajakirjandus. Näiteks tänavuses maailma ajakirjandusvabaduse edetabelis on Eesti 11., Poola ja Ungari alles 59. ja 87. kohal.
Seost meediavabaduse ning majandusvabaduse ja majandusarengu kiiruse vahel on täheldanud paljud teadusuuringud. Küsimuses, mitmes edutegur ajakirjandusvabadus Eesti arengus tähtsuselt on olnud – esimene, kolmas, seitsmes vm –, on loomulikult ruumi vaidlemiseks. Aga üks on selge: sõltumatu ja vaba ajakirjanduseta on raske ehitada jõukat ühiskonda, kus heaolu ei ole ainult eliidi privileeg.
Uuriv ja sõltumatu ajakirjandus tagab, et inimesed saavad rohkem ning paremat infot meie ühiskonnas toimuva kohta, mis omakorda võimaldab teha targemaid ja julgemaid otsuseid – näiteks investeerida Eesti majandusse rohkem ja pikemaks ajaks. Vähemalt sama tähtis on tõsiasi, et uuriv ja sõltumatu ajakirjandus on piduriks korruptsioonile, mis mõjub liivana majanduse hammasrataste vahel ja räsib sotsiaalset õiglust.
