JUHTKIRI | Minister, kes ei tea, mis on vastutus
Majandusminister Kadri Simson raiskas möödunud nädalavahetusel hulga energiat selgitamisele, et parvlaevade Heltermaa ja Rohuküla vahet sõitmist segab tema eelkäija, reformierakondlane Kristen Michal. Hiidlaste petitsiooni, milles nõutakse Simsoni tagasiastumist, tituleeris aga peaminister Jüri Ratas poliitiliseks süüdistuseks, sest üks selle algatajaid – ettevõtja Peep Lillemägi – kuulub Reformierakonda.
Reformierakondliku imperialismi ja poliitiliste provokaatorite heidutamiseks sellest kahjuks ei piisanud. Merre nad vett juurde ei lasknud, mistõttu Rohuküla ja Heltermaa vahet sõitvad laevad võtsid peale tavalisest palju vähem sõidukeid või sõitsid Rohuküla asemel Virtsu. Hiidlaste jaoks on see reaalne probleem, Ratase ja Simsoni jaoks aga poliitiline vandenõu.
Ratase sõnul olevat Simson oma aktiivse tegevusega näidanud, et Hiiumaa inimeste transpordiühendused on tema jaoks väga oluline prioriteet. Praegust olukorda arvestades ei kõla see usutavalt. Simson ei ole tahtnud vastata küsimusele, miks ta ei hakanud Rukki kanali probleemiga tegelema kohe, kui mullu novembris ilmnes, et kanal on jälle muutunud kriitiliselt madalaks. Selle asemel süüdistab ta Michalit, kelle ametis oleku ajal kanalit vähemalt traaliti, ja räägib sellest, et süvendustööd tehakse plaani järgi augustis-septembris ehk poole aasta pärast.
Poole aasta pärast?! See on hädalahendustega – autodest tühja laevaga või Rohuküla asemel Virtsu sõitmine ja pisut tihedam lennuühendus – üle elamiseks väga pikk aeg. Ehk ei jää meri kogu selleks ajaks nii madalaks ja vahepeal saavad laevad ka normaalselt sõita, aga ebakindlus, kas ja kuidas pääseb Hiiumaale või sealt mandrile, ei kao kuhugi. Minister, kes leiab küll aega poliitilisi oponente kirglikult süüdistada, aga pärisprobleemi lahendamise jätab kiretult spetsialistide hooleks, ei tea, mis on vastutus.
Simsonil tuleks oma poliitilisest mullist välja tulla, sest mingil põhjusel ei ole spetsialistid, kes Rukki kanali pideva laevatatavuse peaksid tagama, oma ülesandega toime tulnud. Kas veeteede amet on asja ajanud liiga loiult? Kas oluline info on mõnda instantsi toppama jäänud? Kas parim pikaajaline lahendus kanalile, mille meri ikka ja jälle setteid täis kannab, on sagedane süvendamine või tuleks hoopis hankida neisse oludesse paremini sobivad laevad? Need küsimused, mitte eelkäija süüdistamine on asi, millega minister Simson peaks praegu esmajärjekorras tegelema.
Merevee tase kõigub iga valitsuse ajal. Valida on, kas teha midagi või mitte. Praegu on probleem, et on valitud mitte midagi seni teha. Kahjuks paistab lihtsalt kama olevat olnud, hiidlased peavad läbi meedia vastuseid küsima.
