JUHTKIRI | Ministri kahtlane flirt mürgikalaga
Kas teie sööte kala? Aga konkreetsemalt Eesti ühe edukama kalaäri M. V. Wooli lõhe- ja forellitooteid? Tõenäoliselt sõltub vastus peale maitse-eelistuse ja rahakoti paksuse üha enam sellest, kumba poolt käimasolevas bakteritülis usutakse.
Kui usaldada kriitikuid, sealhulgas veterinaar- ja toiduametit, tasub valmis olla kõige hullemaks. On ju listeeriabakter nõudnud kahe eestlase ja veel Euroopa Liidu kolme elaniku elu. Taani Staten Serum Institut teatas märtsis, et alates 2016. aastast haigestus nende riigis sama tüüpi bakteri tõttu üheksa inimest, kellest kaheksa olla söönud M. V. Wooli kalatooteid. Juunis raporteeris Euroopa toiduohutusamet juba mitmekümnest haigestumisjuhtumist ning enam kui 800 juhtumist, kus ühe Eesti tootja müüdud lõhest ja forellist listeeriabakterit leiti.
M. V. Wool raiub muidugi, et nende seostamine bakterisurmadega on absurdne. Keegi pole tõestanud, et kõnealused inimesed sõid mainitud Eesti firma kala, ja isegi kui sõid, võis probleem olla mitte tootjas, vaid näiteks selles, et inimene ei hoidnud kala piisavalt hoolikalt külmkapis. Samamoodi viibutatakse näppu Norra ja Soome firmade suunas, kes Eesti firmale kala müüsid. Praeguseks on M. V. Wooli toodang ka juba mitu kuud väga range regulaarse erikontrolli all ehk oht pigem väike.
Juhtum on keeruline, mängus on nii inimelud kui ka Eesti ärihuvid üle ilma, mistõttu on ka riskantne selles küsimuses tugevalt emma-kumma poole kaitsele asuda. See pole mustvalge juhtum.
Seda kummastavam on, et äsja tegi viimast EKRE-sse kuuluv maaeluminister Mart Järvik, kes viskus jõuliselt M. V. Wooli kaitsele. Ta nimetas teema kajastamist avalikuks hukkamiseks, üldsuse hirmutamiseks ja paanika külvamiseks ning ründas avalikult enda alluvuses tegutsevat veterinaar- ja toiduametit. Või kuidas muudmoodi tõlgendada näiteks lauset: „Kõik, sh ametnikud, kes on sellisele õigusvälisele ”paralleelmenetlusele„ kaasa aidanud, peavad tunnetama oma vastutust.”
Üsna mustvalge poolevalik ja „omade” ründamine niivõrd kompleksses teemas tekitab paratamatult küsimusi ministri motiivide kohta, eriti kui arvestada tema senist üsna hambutut juhtimisstiili. Näiteks ei kaitsnud ta Eesti tootjaid suvises mürgiste maasikate skandaalis.
Tapjabakter pole naljaasi ning veterinaar- ja toiduameti asejuhi Olev Kalda juhtmõte – „kui on tegemist tõsise ohu või ohu kahtlusega, siis me rahva tervisega kompromissi ei tee” – kõlab ju mõistlikult. Eelkõige tasukski järgmiseks keskenduda sellele, kuidas listeeriaohtu nüüd ja edaspidi vältida ning seda igas kalatööstuses, et ka kõhklejad taas (Eesti tootjate) kala süüa julgeksid.
