Varro Vooglaid Foto: Heiki Rebane

Otsus anda Aadu Luukase missioonipreemia Varro Vooglaiu juhitud Sihtasutusele Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on kahtlemata konfliktseim otsus selle preemia jagamise ajaloos. Kindlasti tekitab see üldsuses teravamaid tundeid kui näiteks mullune missioonipreemia, mille pälvis Eesti meestelaulu selts.

Missioonipreemia antakse isikule või isikutele, kes on silma paistnud Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengule ja rahva elukvaliteedi tõstmisele suunatud tegevusega. Kas sihtasutus on just olnud tasakaalustaja või elukvaliteedi tõstja, selle kohta võivad arvamused lahkneda. Ennekõike on nad kuulsust kogunud kooseluseaduse vastu võideldes. Samasooliste paaride arvamus võib tasakaalustamise või elukvaliteedi koha pealt erineda – nemad said sügisese arutelu jooksul päris sageli teada, kui ebanormaalsed nad on. Aga ju siis pole missioonipreemiat jagavale kolmikule Indrek Luukasele, Sulev Loole ja Märt Vooglaiule sellised arvamused nii olulised.

Ilmselt oleks täpsem, kui preemia statuudis oleks öeldud, et seda saab anda inimestele, kelle tegevus läheb suurele osale Eesti inimestele korda. SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks seda kahtlemata suutis. Mobiliseerida kodanikuliikumist ja kaitsta opositsioonilist, valitsuse ja riigikogu enamuse arvamusest erinevat seisukohta – seda suutis sihtasutus ka. Kriitikast hoolimata oma veendumustele truuks jäämine väärib samuti austust.

Kuid jääme selle juurde, et nõrgema poole arvel jõu demonstreerimine pole see, mida Eesti ühiskond vajaks. Ja sihtasutuse tegevusel pole suurt midagi pistmist traditsioonilise perekonna kaitsega. Kui perekond laguneb, siis mitte homoseksuaalide tõttu, vaid sellepärast, et mehed ja naised ei suuda oma peresid koos hoida. Tänapäeva maailmas seda iga hinna eest ei tehta, aga kas peakski? Sama hästi võiks ju lahutamise ära keelata. Eestis, kus väljaspool abielu sünnib rohkem lapsi kui abielust, on homode materdamine küll viimane abinõu, millega perekonda tugevneda.

Samasoolistesse paaridesse suhtumine on ida ja lääne vaheline eraldusjoon. Eesti peaks olema oma valiku teinud ja kõigis muudes valdkondades on see valik lääs. Ühiskonna tolerantsus on üks selle eeltingimusi. Paraku on sallivus mõnes Eesti arutelus muutunud sõimusõnaks ja kõnealune preemia viis meid pigem sinnapoole.