JUHTKIRI | Muusika Ratase ja Helme kõrvadele
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi ütles neljapäeval lause, mis võiks rahandusminister Martin Helme ja peaminister Jüri Ratase kõrvadele kõlada kui muusika: „Kõik riigid peaksid veelgi suurendama jõupingutusi majanduskasvu soodustavama eelarvepoliitika saavutamiseks.”
Eks Draghi jutt olnud mõeldud eelkõige tugevama riigirahandusega suurriikidele, kelle eelarvepoliitika suudab mõjutada tervet euroala. Aga kahtlemata sobib see ka meie praegusele valitsusele lisaargumendiks, et eelarvereegel veel korra ümber teha ja võib-olla mingil kujul riigilaenu võtta. Riigi võlakoormuse põhjal on Eestil palju ruumi laenu võtta, aga mänguruumi ahendab märkimisväärselt eelarvedefitsiidi piirang. Kes tõttab seda piirangut mõttetuseks nimetama, meenutagu, et euroala on juba peaaegu kümme aastat hädas just seetõttu, et enne kriisi mitmes riigis nii defitsiidi- kui ka võlareeglit krooniliselt ignoreeriti . Neil reeglitel on mõte.
Samal ajal on tõsi ka see, et Eesti riik saaks praegu mitmekümneks aastaks väga soodsalt raha laenata (kui eelarvereeglist õnnestub kuidagi mööda minna). Läti laenas möödunud talvel 30 aastaks 700 miljonit eurot 1,9% intressiga – eelkõige kallimate laenude refinantseerimiseks. Teoreetiliselt võiks Eesti saada laenu soodsamalt, sest meie krediidireiting on parem, pealegi on üldine intressitase talvega võrreldes veidi langenud.
Ratas ja Helme võrdlemisi noorte inimestena võiksid riigi laenukoormuse suurendamise plaanid siiski korralikult läbi mõelda, sest laenude refinantseerimine jääb veel nende eluaega (võib-olla isegi nende poliitikukarjääri aega). Kui laenu ei suudeta kasutada nii, et see Eesti majanduse potentsiaali suurendab, siis võivad laenud hoolimata praegusest väiksest intressist ikkagi muutuda kiviks Eesti kaelas. See oleneb Eesti tulevasest majanduskasvust ja inflatsioonist. Et mõlemad on tulevikus kiired ja võlakoormat n-ö iseenesest kõvasti vähendavad, ei ole garanteeritud.
Vajadust enne tegemist ka mõelda ei ole üleliigne meelde tuletada, sest just Ratase eelmine valitsus tõi meid olukorda, kus soodsate intressitingimuste ärakasutamiseks peab nüüdne rahandusminister otsima „loomingulisi” võimalusi, selle asemel et rind ees võlaturule marssida. Lugupeetud peaminister, ei ole vaja riiki kraavist kraavi juhtida.
