JUHTKIRI | Narva (Vaba Lava) peab ellu jääma
Milleks avada uusi kultuurikoldeid, mille üleval pidamiseks juba pool aastat pärast avamist raha ei jätku ja räägitakse isegi sulgemisest? See küsimus on ajendatud mullu detsembris Narvas avatud Vaba Lava Narva olukorrast.
Narva linn, kellelt teatrikeskus on küsinud 80 000 eurot töötajate palgakulu katmiseks, ei taha raha anda. Tõtt öelda oleks üllatav, kui linnavõim oleks teistsuguse otsuse teinud, kui arvestada hiljutist kultuuripealinna projektile piduri tõmbamist ja paari aasta tagust kultuuriministeeriumi ja linna tüli Narva muuseumi kaasrahastamise pärast. Narva võimude suhtumine sealset seisvat vett liigutada ähvardavatesse kultuuriprojektidesse on alati tõrges olnud.
Seetõttu on üllatav, et väga konkreetse „ei“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukase palvele anda Vaba Lava Narvale 200 000 eurot valitsuse reservist ka rahandusminister Martin Helme. Rahandusministri üldine põhimõte võib ja peabki olema, et sarnaseid rahataotlusi tõrjutakse, et juurida välja küsitava jätkusuutlikkusega ettevõtmisi, mille ärimudel on: „Ehitame kõigepealt uhked ruumid ja hakkame siis riigilt tegevustoetuseks raha välja pressima“. Kuid antud juhul on tegemist Narvaga. Ja Narva puhul on õigustatud teistsugune lähenemine.
Lukasel on õigus, kui ta räägib, et Vaba Lava on Narvas Eesti kultuuri ja riigi olemasolu oluline ankur. Oleks täiesti kilplaslik, kui pärast eestlaste mullust suurt Narva-vaimustust toona paljukiidetud teatrikeskus juba kinni pannakse. See ei ole kiirtoidukiosk, mille puhul pärast paari esimest tegevuskuud on selge, kas äri läheb või lähe.
Vaba Lava üritused huvitavad praegu väikest osa Narva 60 000 elanikust – Tartu ülikooli Narva kolledži üles ehitanud Katri Raiki hinnangul umbes ühte protsenti. Veel on Raik kolledži loomise kogemuse põhjal öelnud, et Narvas pead edu saavutamiseks olema väga kannatlik ja tegema katkematut tööd, siis võib kolme-viie aasta pärast tulla ka edu.
