Juhtkiri: negatiivne euribor igasse kodulaenu

Hoiustada –4%-ga, laenu võtta –2%-ga – eks kõla selline pakkumine ju rohkem Alice’i imedemaa kui pärismaailma moodi. Praegu on pangad sääraste pakkumiste tegemisest veel kaugel, aga esimesed sammud sinnapoole on tehtud. Selle asemel et kiiresti ajalukku minna, kestab ja süveneb Euroopa Keskpanga 2014. aasta suvel alustatud negatiivsete intressimäärade eksperiment.

–4% ja –2% võimalikkuse peale kostab Swedbanki Balti juht Priit Perens tänases Eesti Päevalehes, et kahe aasta eest poleks ta seda võimalikuks pidanud. Tuleviku jätab ta seekord ettenägelikult lahtiseks. Aasta tagasi ennustas Perens, et on vähetõenäoline, kuigi mitte võimatu, et kuue kuu euribor, millega on Eestis seotud enamik eluasemelaene, negatiivseks vajub. Aga pool aastat hiljem, mullu novembris langes kuue kuu euribor siiski alla nulli ja viimasel ajal on see olnud –0,14% ümber.

Sellise euribori puhul on küsimus, kas pank peaks kliendile laenu võtmise eest intressi maksma, veel teoreetiline. 2000. aastate keskel lõõmanud laenubuumi ajal olid parimate klientide riskimarginaalid 0,5%, millest pangad ainult üksikutel juhtudel allapoole läksid. Hiljem antud laenude riskimarginaalid on suuremad. Möödunud aastal lisasid pangad tüüptingimustesse punkti, mille järgi negatiivne euribor võrdsustatakse nulliga.

Pankade soov oma kasumit kaitsta on arusaadav, aga see ei tähenda, et nende seisukoht on õige.

Pankade soov oma kasumit kaitsta on arusaadav, aga see ei tähenda, et nende lähenemine on õige. Euroopa Keskpanga rahapoliitikale töötab kõnealune punkt igatahes vastu: sellega piiravad pangad soodsate intressimäärade elavdava mõju kandumist laiemasse majandusse.

Ka juristide jutt, et negatiivne intress on vastuolus laenulepingu olemusega, seisab vankuvatel jalgadel. Sisuliselt annab ka klient, kes pangas raha hoiustab, pangale laenu. Ja väga suurte hoiuste pangas hoidmise eest peavad kliendid Rootsis ja Šveitsis juba peale maksma. Viimasel ajal on investorid mitmele riigile nende võlakirju ostes negatiivse intressimääraga laenu andnud. Kuidas siis on kodu- või ärilaenu puhul negatiivne intress laenulepingu olemusega vastuolus?

Praeguse euribori ja riskimarginaalide puhul on negatiivne kodulaenu intress, nagu öeldud, pigem teoreetiline kui reaalne võimalus. Aga viimase aasta jooksul toimunud muutustele mõeldes väärib arutelu siiski avamist. Mis puutub negatiivse euribori nulliga võrdsustamisse, siis selle on pangad kehtestanud mitte mingisugusele vaieldamatule õigusele tuginedes, vaid tugevama jõu abil.