Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid lükkas need kuuldused eile küll ümber, aga jättis samal ajal kõik võimalused lahti. Pidevalt sõjakas ja karjuv hoiak ei tulevat sisulisele tööle kasuks, aga tal olevat usku, et EKRE saab ise ka aru, et õpipoisiaeg on läbi.

Õpipoisiaja lõppu sobiks tähistama 8. august. Praegu peaks õhk paks olema ministrite pressiteadetest valitsuse saja päeva plaanis seatud 58 ülesande täitmise kohta. Neid teateid ja esitlusi on olnud, aga praegu 58 veel kokku ei tule. Kurb on aga see – vähemalt inimeste jaoks, kes ootavad valitsuselt tööd, mitte tsirkust –, et eriti EKRE esimehe ja siseministri Mart Helme tõttu kostab valitsuse poolt palju rohkem sõjakat kisa kui töist juttu.

Praegu peaks õhk olema paks ministrite teadetest saja päeva plaani 58 ülesande täitmise kohta, aga Helmete "retoorika" matab kõik asjaliku.

Kui rääkida siseministri asjalikest algatustest, siis on ta oma ametiaja jooksul uudistekünnise suutnud ületada vaid ühega: välistööliste palkamise rangema regulatsiooniga, mis plaani kohaselt jõustub 15. detsembril ning idee järgi peaks vähendama ettevõtjate sahkerdamist välistööjõuga. Aga inetut ja koalitsioonilepinguga vastuolus olevat retoorikat, millest Ratas uskus EKRE-t valitsusse saades loobuvat, on Helme sama aja jooksul tootnud kümmekond korda rohkem.

Tema viimased sõnavõtud tekitavad küsimuse, kas ta üldse peab ennast veel valitsusse kuuluvaks. Ministeeriumis ja valitsuse istungitel käib ta harva. Kurikuulsas intervjuus Vahur Kooritsale lubas Helme purustada „libademokraatia“, kuigi just see tõi ju tema ja ta partei valitsusse. Erakonna suvepäevadel sarjas ta Reformierakonda, nagu juhiks see endiselt riiki.

Meenutame, et Ratase valitsus nimetas oma saja päeva programmi viieks prioriteediks peresõbralikku Eestit, sidusat ühiskonda, teadmistepõhist majandust, tõhusat valitsemist ning vaba ja kaitstud riiki. Eesmärgid on ilusad, aga valitsuse moodustamise järgsed erakondade reitingud tõendavad kuu kuu järel, et nende suunas liikumine edeneb valitsusel kehvasti.