Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semper Foto: Tiit Blaat

Just nimelt vireleda, sest viimastel aastatel edenes NO99-l omatulude teenimine kehvasti. Rahvas ei käinud enam endise hooga nende etendusi vaatamas. Sellisesse olukorda sattunud teater saaks hakata repertuaari muutma, eksperimenteerimise ja piiride kompamise asemel kindlaid kassatükke lavastama. Ent NO99-le oleks see tähendanud oma kreedo reetmist. 2005. aastal alustades ütlesid Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo, et nende teater ei hakka lavastama kindla peale tehtud kassatükke ja nad ei hakka pakkuma „muutumatut kvaliteeti, sest ammu enne seda, kui teater jõuab n-ö haljale oksale, on ta juba mandunud”.

NO99 otsus oma tegevus järsult lõpetada on nii loominguliselt kui ka finantsiliselt aus valik. Ennast ei reedetud, võlgu ei jäädud.

Seega on NO99 otsus oma tegevus järsult lõpetada nii loominguliselt kui ka finantsiliselt aus valik. Näitlejad ja lavastajad lõpetasid enne NO99 loomingulise koosluse selget mandumist (väiksemaid mahakäimise märke kriitikud siiski juba täheldasid). NO99 kui majandusüksus lõpetas enne, kui oleksid hakanud tekkima maksu- ja muud võlad.

Vaevalt EKRE NO99-vastane võitlus toimunut kiirendas, sest selle erakonna poolehoidjad ei kuulunud nagunii NO99 külastajate hulka. Kui mõni lõpetamist kiirendanud tegur eraldi esile tuua, siis üks oli kindlasti Ojasoo vägivallaskandaal, mis purustas NO99 oreooli paljude tema austajate silmis.

Aga elu läheb edasi. Küllap trupi liikmed leiavad endale teatrimaailmas uued väljundid ja väljakutsed. Ka teatrisõpradele, kes veel NO99-le truud olid, jätkub teisi valikuid.

Infograafika: Toom Tragel