Sellest ei piisa, kui tulemusi analüüsivad Nordica ise, majandusministeeriumi ametnikud ja mõni minister. Suure tõenäosusega vaatavad nad tulemusi läbi roosade prillide ega suuda neid kainelt hinnata. Kellelegi ei meeldi tunnistada, et ta tegi ebaõnnestunud otsuse. Taavi Rõivas võttis isegi Estonian Airi puudutanud otsuste kohta – mis oli tema eelkäijate probleem – kindla õigeuskliku hoiaku. Kuidas leiab Rõivas siis enesekindlust tunnistada päris enda tehtud viga, kui see vajalikuks osutub?

Avalikkusel peab olema võimalik kujundada seisukoht, kas Nordica põletab oma algkapitali aktsepteeritavas tempos.

Kasutades argumenti, millega Andrus Ansip ja teised on põhjendanud Estonian Airi päästmise õigsust, saaks muidugi kaitsta ka Nordicasse raha juurde kühveldamist. Sõltumatute ekspertide hinnangul toovat Tallinnas baseeruva lennuettevõtte olemasolu Eesti majandusele kasumit 140 kuni 160 miljonit eurot aastas ehk viie-kuue aastaga 750 miljonit eurot. Kui see on tõsiselt võetav hinnang, siis oleks Ansipi valitsus pidanud Tero Taskila strateegiale julgelt 100 miljonit eurot juurde hankima, mitte laskma tal 130 miljonit nõudvat strateegiat 30 miljoniga ellu viia.

Nordica vajab avalikkuse kontrolli. Me peame varakult teada saama, mis tempos meie lennufirma riigilt saadud 40 miljonit eurot põletab. Igaühel peab olema võimalik kujundada seisukoht, kas see tempo ja riikliku lennufirma hind on mõistlikud. Kui ettevõttel läheb kehvasti, tuleks ta pikalt venitamata ja Estonian Airi stsenaariumi kordamata sulgeda. Kui hästi läheb, tuleb ettevõttesse aega viitmata erakapitali kaasata.