Foto: Ilmar Saabas

Võtame Tallinna. Möödunud nädalavahetuse lumesadusid võib suureks pidada võrdluses hiljutiste lumevaeste talvedega, aga üldiselt polnud nad meie kliima kohta erakordsed. Ometi tuli jalakäijal eile isegi kesklinnas tihti lumevallides ja -hangedes sumbata. Hoolsad kojamehed kühveldavad lund kõnniteede äärde, sõiduteid puhastavad sahad lükkavad jälle pool kõnniteed kinni, aga paljudes kohtades pole pooltki kõnniteed puhtaks tehtud. Nii jalakäijatel kui ka autojuhtidel on ebamugav, sest tänavaruumi on talvel vähem, kui võiks olla.

Tallinna ametnike sõnul läheks kogu kõnniteedevõrgu puhastamine linnale maksma 20 miljonit lisaeurot aastas. Võrreldes tänavuse tänavahoolduse eelarvega – 14 miljonit eurot – on see suur summa, aga 761 miljoni euroses linnaeelarves peitub kindlasti targemaid rahakasutusvõimalusi. Pealegi saaks majaomanikelt küsida lumekoristuse eest tasu nagu prügiveo eestki.

Kui kõnniteid hakkaks kinnistuomanike asemel hooldama linn, oleks tulemus kvaliteetsem ja kogukulu poolest odavam.

Oleks asi üksnes majaomanike viitsimises lund koristada, siis võiks minna ka nende suurema survestamise teed, aga ei ole ju. Kui palgata terve piirkonna sõidu- ja kõnniteede puhastamiseks profivarustusega lumekoristusfirma, annaks see kindlasti parema ja ühtlasema tulemuse kui eri kojamees iga mõnekümne kõnniteemeetri peal ning nende jõupingutusi regulaarselt nulliv sõiduteepuhastaja. Kogukulude poolest – mitte üksnes linnavalitsuse, vaid ka linnaelanike otseseid ja kaudseid kulusid arvestades – oleks selline töökorraldus odavam.

Raha eest talvise liiklemismugavuse ja -ohutuse suurendamise mõistlik piir pole Eestis kindlasti käes. Parema ja targema teehoolduse nõudmise kõrval tuleks liiklejatel siiski meeles pidada ka tõsiasja, et olgu talvine tee ükskõik kui hästi hooldatud, sõiduolud on ikka mõnevõrra kehvemad kui suvel.