Juhtkiri: Olümpiaideaalid ja olümpiareaalsus
Paljukest on olümpiamängudes veel seda, mis sinna algul pandi? Kas olümpiamängud käivad ikka olümpia ideaalide järgi või leiab neid veel üksnes hartast, hümnist, kõnedest ja vannetest?
Jah, tuleb ette, et reegleid rikutakse ja ausa mängu kõrval esineb ka ebaausat mängu. Kuid reegel, isegi kui seda rikutakse, ei lakka olemast reegel. Vähemasti senikaua, kuni me sellele reageerime ja selle rikkumist tähele paneme. Senikaua, kuni mäletame, mis see reegel oli.
••„Olümpism on elufilosoofia, mis ülendab ja ühendab keha, tahte ja vaimu omadused harmooniliseks tervikuks.” Ehkki levinud mürgise kõnekäänu järgi olid sportlased trennis, kui mõistust jagati, nõuab olümpia aluspõhimõte just, et sportlane ei jätaks oma vaimu hooletusse. Jääb üle ainult rõõmustada nende sportlaste üle, kes on treeningute ja laagrite kõrvalt siiski suutnud eriala omandada.
••„Olümpismi eesmärk on seada sport kõikjal inimese harmoonilise arengu teenistusse, et soodustada rahumeelse ühiskonna rajamist, mis kannaks hoolt inimväärikuse säilitamise eest.” Veel aasta enne Pierre de Coubertini surma peeti olümpiamängud Berliinis(1936), kus väärikust üritati hoida peamiselt ühele rassile ja rahumeelsuse asemel valmistuti pigem sõjaks. Kuid olümpiamängud ühes jalgpalli MM-iga on siiski suurim maailma kokkusaamise koht. Vähemalt on meil koht, kus kohtuda.
••„Olümpialiikumisse kuulumisega ei sobi kokku maa või isiku mistahes diskrimineerimine rassi, usu, poliitika või mõnel muul alusel.” Sotši ja Venemaa ametlike ütluste tõttu ei tunne geid end just kõige turvalisemalt, olgu hilisemad katsed öeldut siluda millised iganes.
••„Spordi praktiseerimine on inimõigus. Igal inimesel peab olema võimalus tegeleda spordiga vastavalt oma individuaalsetele vajadustele.” Kõlab kaunilt ja tõepoolest, ka arengumaad tõstavad üha rohkem pead. Kuid etiooplased peavad seni piirduma jooksmisega. Jalgrattasõidus või ujumises nad oma võimeid näidata ei saa. Liiga kallid alad.
••„Rahvusvaheline olümpiakomitee võtab kasutusele meetmeid, mille eesmärk on vältida sportlase tervise ohustamist.” Sellel printsiibil on üks viga. Tippsport ise on oma olemuselt piiride nihutamine, organismi proovilepanek ja seega tervist kahjustav, nagu näitab sportlaste ja ekssportlaste sagedane arstidega suhtlemine.
••„Rahvusvaheline olümpiakomitee astub vastu igasugusele spordi ja sportlaste ärilistel või poliitilistel eesmärkidel kuritarvitamisele.” Paraku on sportlased riigi ühed prominentsemad esindajad ning seega ka oma maa kõneisikud ja mainekujundajad.
••„Rahvusvaheline olümpiakomitee kannab hoolt, et olümpiamängud korraldataks tingimustes, mis demonstreerivad vastutustundlikku suhtumist keskkonnaprobleemidesse.” Sotši uusrajatised on just oma keskkonnaalase hoolimatuse eest korduvalt kriitikat pälvinud.
••Nagu näete, väärib enamik printsiipe ikka veel imetlust. Isegi kui me ideaalideni ei jõua, näitavad need ikkagi teed, mille me ideaalideta sootuks kaotaksime. Olümpismi ideaalid kaitsevad ka meie sportlasi ja publikut. Häid olümpiaelamusi!
