See ei tõenda veel, et Eesti valitsus on rumal, kui võlakirju ei emiteeri. Riigikassa juhi Katrin Rasmanni väitel oleks Eesti võlakirja emiteerimise kulu laenukulust praegu 0,5% suurem. Kulude vaatenurgast on valik mõneti maitse küsimus: kas hakata üles ehitama võlakirjade emiteerimise masinavärki, et see oleks juba olemas, kui võlakirjade emiteerimise järele millalgi tungiv vajadus tekib?

Ka argument, et riigivõlakirjadega viiakse Eesti majandus uuele tasemele, on endiselt nõrk. Vähe on retoorilisest hüüatusest: „Kas raha kasutuseks on projekte, on poliitiku ja ametniku visiooni olemasolu või selle puudumise teema.” Konkreetseid ettepanekuid ei ole riigivõla pooldajad mitme aasta jooksul teha suutnud. Ei ole keegi osanud midagi asjalikku kosta ka Eesti Panga vastuväitele: kui riik hakkaks praegu kõvasti laenama ja ehitama, suureneks palgatõusu- ja tööjõunappuse pinge majanduses veelgi.