JUHTKIRI | Ootame tagasi tõelisi liberaale
Väljendit „tõeline liberaal” kasutatakse viimasel ajal peamiselt irooniliselt, sest Reformierakond, mille kaubamärgiks liberaalsus ja parempoolsus kunagi oli, on sellest väga kaugele astunud. Kas tagasi juurte juurde pöördumine võiks sisevastuoludes tõmbleva Reformierakonna aidata järgmiseks valimistsükliks tagasi võimule?
Tänases Eesti Päevalehes juhib Tartu ülikooli politoloog Martin Mölder tähelepanu, et nii sotsiaalselt liberaalse kui ka majanduslikult parempoolse aatelise erakonna koht on Eestis üsna tühi. Ta pakub, et üks Reformierakonna võimalikke valimistele mineku nägusid võiks just selline olla. Teist võimalikku nägu katsetati kohalikel valimistel Tallinnas – see oli püüd värskendada Reformierakonda ja Keskerakonda aastaid teeninud vastandumist rahvuslikul ja ka parem-vasakteljel. See ei toonud loodetud edu, Keskerakond jäi pealinnas võimule. Vastandamisele saab muidugi tuure juurde keerata, võib-olla teisel katsel läheb oravatel paremini, aga ühiskonnale võivad sellel olla kehvad tagajärjed.
Tõelise liberaalsusega on parem lugu. Reformierakonna ennetähtaegsed juhivalimised teemaks tõstnud Siim Kallas kirjutas erakonna 1995. aastal avaldatud manifestis: „Kodanike riigis, kus riik ei võimutse Kodaniku üle, vaid Kodanik on oma riigis peremees, peab Kodanik olema ise oma rahakoti peremees.” Tolles manifestis on nii mõnigi asi liiga 1990-ndate vaimus, aga teisalt on viimase kümmekonna aasta jooksul tekkinud kitsaskohti, mida just see 1995. aasta printsiip võib lahendada aidata.
Juba Andrus Ansipi ja Taavi Rõivase valitsused hakkasid rahakotti ja otsustusõigust kodanike käest ära kiskuma, Jüri Ratase valitsuse ajal muutub see päris mõõdutundetuks. Vähendatud on omavalitsuste tulubaasi ning kodanike otsustusõigust riigieelarvest otseselt neile mõeldud hüvitiste ja toetuste kasutamisel. Haigekassa hakkas juba Rõivase valitsuse ajal erameditsiini välja suretama, praegune valitsus proovib päitseid pähe panna erameditsiini kõige kindlamale kantsile, hambaravile. Taasloodud hambaravihüvitist ei lasta kasutada hambaarsti juures, kelle kodanik valib, vaid hüvitist kasutada soovija peab minema haigekassa valitud hambaarsti juurde. Samasuguseid näiteid, kus poliitikud inimeste valikuvabadust ilmaasjata piiravad, on veel.
Tõelistele liberaalidele oleks Eestis kodanikuõiguste suurendamiseks piisavalt tööpõldu. Iseasi, kas jätkub tõelisi liberaale. Garanteeritud pole ka valimisedu, aga vähemalt esindaks Reformierakond siis ühiskonnale vajalikku mõttesuunda.
Me ei saa minna valimistele, kui osa erakonnast pole meie juhtgrupiga rahul. Kui räägime tõsiselt valimiste võitmisest, peavad kõik olema ühtne meeskond. Selle tekkimise eeldus on uutelt valimistelt saadud legitiimsus.
Reformierakond võiks iga nädal uute juhtide valimised korraldada, sest ikka ei ole keegi ju rahul ja siis saaks just rahulolu pakkuda. Küll siis saab pärast imestada, et miski enam ei toimi ja teised kõrvalt rõõmustavad!
