JUHTKIRI | Õpetajate palgatõus peab jätkuma
Kui Jüri Ratase valitsus järgmisel neljal aastal õpetajate palka ei tõsta, jõuame rahandusministeeriumi keskmise palga prognoosi täitumise korral 2022. aastaks tagasi sinna, kus oldi 2012. aastal – õpetajate palk moodustab vaid 92% Eesti keskmisest palgast.
Selle kohta oleks mõnus irooniliselt öelda, et Ratas viib meid tagasi Ansipi aega suure majanduskriisi abita. Aga see pole põhiline. Põhiline on see, et edaspidigi jätkuks õpetajaid, kes õpetavad koolides meie lapsi. See, et Eesti õpetajaskond vananeb ja uusi õpetajaid tuleb peale vähem kui vaja, pole üllatus kellelegi, kes vähegi ühiskonnaelu vastu huvi tunneb. Vaevalt et ka Eesti valitsusele.
Möödunud aastal, kui õpetaja palga suhe keskmisse palka oli kerkinud 113%-ni, hakkas tekkima lootus, et ehk õnnestub katastroofi vältida. Et palgatõusu jätkudes hakkab õpetajaamet noortele suuremat huvi pakkuma. Võis arutleda ja loota, et kui noori õpetajaid ühel või teisel viisil veel toetada, siis nad jäävadki õpetajatööle pidama. Aga korralik palk on nii kaalukas argument, et selle külmutamine ajal, kui keskmine palk edasi kappab, teeb muudele meetmetele mõtlemise tühjaks tööks. Ilma normaalse palgata need ei toimi. Ning kõrgharitud inimesele, kes teeb vastutusrikast ja pingelist tööd – harib meie laps, pole normaalne palk, mis küündib Eesti keskmiseni või jääb alla selle. Seegi on vana tõde.
Kui eelmise kriisi ajal oli kõige enam 40–49-aastaseid õpetajaid, siis praegu on enim 50–59-aastaseid õpetajaid. Praegune palkade külmutamine tähendaks, et kümne aasta pärast on suurim vanuserühm juba 60–69. Neile asenduse otsimise on viimane aeg praegu, sest õpetajaks saamiseks ei piisa ju kolmekuulistest kursustest, vaid vaja on õppida vähemalt kolm aastat.
Seepärast räägiks üks tulevikule mõtlev valitsus õpetajate palga tõstmisest legendaarsele tasemele 120% keskmisest palgast. Palga külmutamine – isegi sellest rääkimine – on kõige rumalam asi, mida teha, sest see nurjab kõik viimastel aastatel õpetajaameti atraktiivsuse tõstmiseks tehtud jõupingutused. Kust raha leida? Eks see ole prioriteetide küsimus – nii haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ministeeriumi kui ka eri ministeeriumite tasemel.
