Õpetajad, suhtuge sallivamalt kontrollvastustest hälbivatesse, kuid mõnes mõttes siiski õigetesse lahendustesse.

Lootus, et õpetajate palga tõstmine innustab rohkem õpetajaeeldustega noori kooli tööle minema, ei ole seni täitunud. Eks ole ju palgatõus suuresti saavutatud töö intensiivistamise kaudu. Maal on norm- või suurema koormusega õpetaja palk küll konkurentsivõimeline, aga väikestes koolides ei pruugi sellist palka tagavat koormust kõigile aineõpetajatele jätkudagi. Võib-olla tasuks õpetajaskonna üldise vananemise peatamiseks õpetajate palkamist liberaliseerida. Näiteks lubada mõnel juhul heas mõttes OÜ-tamist, et koolidel oleks rohkem võimalusi leida õpetajaid üksikuid kursusi andma ja üksikutesse tundidesse põhiõpetajat asendama.

Kui anda õpetajatele õppeaasta alguseks ka üks hõlpsasti järgitav soovitus, siis see võiks kõlada niimoodi: suhtuge sallivamalt kontrollvastustest hälbivatesse, kuid mõnes mõttes siiski õigetesse lahendustesse. Paljud on tähele pannud, et Eesti õpilased kardavad eksida – esitada oma mõttekäike ja vastuseid. Mõned hoiduvad sellest lausa kramplikult. Tänavuse õppeaasta alguseks välja antud e-raamatust „Andeka ja innovatiivse mõtlemise õpetamise teooria ja praktika koolides” võib lugeda, et tänapäevase mitteloomingulise pedagoogika häda on õpilastele nn õigete vastuste pealesurumine. Tegelikult paljude küsimuste vastused ju aja jooksul muutuvad – olgu need õigekirjareeglid, ilukaanonid või füüsikateooriad. Hinnet pannes selle tõsiasja arvestamine suurendaks õpilaste õpirõõmu ja huvi teadmisi omandada.