Reegleid rikkunud põllumehed tegid karuteene kõigile ettevõtjatele, kes soovivad võõrtööjõudu kasutada. Foto: Argo Ingver

Põllumeestele, kes endale Ukrainast lennukiga võõrtöölisi tõid, ei saanud tulla üllatusena, et nad satuvad riigiasutuste suurendatud tähelepanu alla. Esiteks, töölisi toodi suurema koroonalevikuga riigist, kui on Eestis. Teiseks, üks valitsuserakond on andnud väga ühemõttelise signaali, et võõrtööliste kasutamine neile ei meeldi.

Seda arvestades oleksid põllumehed pidanud võõrtöölistesse puutuvas käima nagu nööri mööda ja rohkem veel. Omakasu pärast – et võõrtööliste toomisele põhimõttelisi takistusi ei hakataks seadma – ja ka selle pärast, et mitte kuritarvitada inimeste usaldust, kes neile võõrtööliste toomise võimaluse välja võitlesid. Reegleid rikkunud põllumehed tegid karuteene kõigile ettevõtjatele, kes soovivad võõrtööjõudu kasutada, samuti välistudengeid vastu võtvatele ülikoolidele – neil tuleb nüüd rohkem vaeva näha ühiskonna veenmiseks, et see ei kujuta endast tervishoiuriski suurendamist.

Need juhtumid pole üksikud tõrvatilgad meepotis. Kõnealuse lennuga saabus Eestisse 145 võõrtöölist. PPA ja terviseameti ühiskontroll leidis, et eneseisolatsioonireegleid on eri moel rikutud 46 korral, sealhulgas kahtlustatakse, et 17 inimest eneseisolatsiooni ajal ka töötasid. Praegu on Eesti epidemioloogiline olukord selline, et pole õige aeg vaielda, kui palju üks või teine reeglite rikkumine nakkusohtu reaalselt suurendas – nõudeid tuleb täita.

Hoiatused ja sunniraha kutsuvad süüdlased loodetavasti korrale. Reegleid eirata on ohtlik nii tervishoiu kui ka poliitilises mõttes.

Vähe sellest, peale kõige avastas terviseamet mõnes kohas nii viletsad elamistingimused, et saadab selle kohta materjali tööinspektsiooni. Tegemist oli küll vaid kolme tööandjaga 71-st, kuid kolmestki piisab, hoidmaks elus arvamust, et ukrainlased teevad siin orjatööd. Võõrtööjõu kohalikule eelistamise põhjus ei tohi olla see, et nad saab panna elama tingimustesse, mida eestlased üldiselt inimlikuks ei pea.

Kuidas edasi? Ühe vitsaga ei peaks kõiki reegleid rikkunud võõrtöölisi ja nende tööandjaid lööma, sest rikkumised on eri raskusega. Patustanud ukrainlasi tagasi saata pole esialgu mõistlik, sest reeglite süsteemseks rikkumiseks ei saa toimunut nimetada – see on pigem mõtlematus või piiride katsumine, milles suurem süü võis olla hoopis tööandjatel. Hoiatused ja sunniraha kutsuvad süüdlased loodetavasti korrale. Saage aru, et tegemist on ohtliku mänguga nii tervishoiu kui ka poliitilises mõttes.