Äriplaani perspektiivitusest annab märku see, kui erainvestorid ei julge selle elluviimiseks kapitali anda. Kui 2009. aastal nõustusid Estonian Airi riigi kõrval lisakapitali investeerima ka SAS, tollane enamusomanik, ja väikeaktsionär Cresco, siis juba 2010. aasta kapitalisüsti tegi sisuliselt ainult Eesti riik. SAS-i panus oli raamatupidamislik: ta nõustus konverteerima varem Estonian Airile antud laenu aktsiakapitaliks. Cresco selles kapitali süstimise ringis enam ei osalenud. Edaspidi tegi lennufirmasse rahasüste ainult Eesti riik. 2011. aasta sügisel taotles Estonian Air ka pangalaenu, aga ei saanud seda.