JUHTKIRI | Paindlikkuse jutlustajate paindumatu leping
Kümme aastat tagasi, kui äsja Reformierakonna peasekretäri ametist vabastatud Tõnis Kõiv oli riigikogu liige, korrutasid reformierakondlased eesotsas Andrus Ansipiga, et Eesti suurim probleem on tööturu paindumatus. Oravad saavutasidki 2008. aastal uue töölepingu seaduse vastuvõtmise, mis tegi töötajate lahtilaskmise lihtsamaks ja odavamaks.
Mõelgem nüüd Tõnis Kõivu peasekretärilepingule. Mullu 28. veebruaril sõlmis ta kaheks aastaks tähtajalise lepingu ja nüüd on tal pärast ametist lahkumist õigus saada korraga kätte palk järelejäänud aja eest, 28. veebruarini 2019. Seda on ligikaudu 30 000 eurot. Tõnis Kõivu seisukohast on see kindlasti hea leping, aga Reformierakonna kui majandusüksuse juhtimise oskust ei näita see heas valguses. Paistab, et targast paindlikkusejutust, mida aeti töölepingu seaduse läbisurumise aegu, jõudis erakonna praktilisse juhtimisse vähe.
Töölepingu seadust põhjendades rääkisid oravad, et suured töötajatest vabanemise kulutused seavad ettevõtjad majanduskonjunktuuri halvenedes raskesse olukorda. Aga oma erakonna juhtimises ei osatud või tahetud selle riskiga arvestada isegi siis, kui poliitiline konjunktuur oli Reformierakonna jaoks juba ilmselgelt halvenenud. Kõivuga sõlmiti leping ju mitu kuud pärast 2016. aasta sügist, kui Reformierakond valitsusest tõrjuti.
Reformierakonna kui majandusüksuse juhtimise seisukohast on imelik seegi, et Kõivul on käes nii kõvad trumbid, et talle makstakse sisuliselt preemiana välja terve aasta palk hoolimata tema ametiaja kehvadest tegevustulemustest. Eesti Ekspressi andmetel on Reformierakonna rahaline seis praegu nii nõrk, et isegi Kõivule ühekorraga 30 000 euro väljamaksmine valmistab raskusi.
Kõivu lepingu ja erakonna majandusliku juhtimise luubi alla võtmiseks on vähemalt kaks head põhjust. Esimene on see, et erakondade rahastamise peamine allikas on riigieelarve. Reformierakond saab praegu eelmiste riigikogu valimiste tulemuste alusel aastas 1,6 miljonit eurot, mida võiks kasutada targasti, et jutt maksumaksja huvide eest seismisest kõlaks usutavalt. Teiseks: finantsraskustes rabelev erakond muudab selle poliitikud järeleandlikuks ahvatlusele kasutada raha hankimiseks kõveraid ja keelatud teid.
Uue peasekretäriga sõlmib Reformierakond loodetavasti paindlikuma lepingu. Sellise, mis näitab erakonna majanduslikku kompetentsi mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.
